TALLINN, 7. aprill 2004 - Riigikontroll auditeeris infotehnoloogia süsteemide, tarkvaratoodete ja -teenuste hangete korraldamist ministeeriumides. Auditi tulemusel tõdeti, et üldjuhul pole hankekonkursse korraldavad riigiametnikud ega ka mitmed pakkujad piisavalt tugevad ja kogenud selleks, et hankekonkurssidelt võiks eeldada riigile väga häid tulemusi.
Auditi käigus selgus, et eriti valitseb ebakindlus strateegiliste IT-arenduste hankimisel - vajalikke teadmisi ei ole ei tippjuhtidel, asutuste IT-spetsialistidel ning Eestis ei ole ka ülemäära palju ettevõtjaid, kes suudaksid olla avalikule sektorile täisväärtuslikuks partneriks. Ebakindlust suurendab ka IT arengukavade puudumine, mis hõlmaksid ministeeriumide valitsemisalasid ja oleksid kooskõlas põhitegevuse arendamisega.
Auditijuht Olav Lüüs märgib: "Kuigi audit tehti Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi mõningate hangete näidete najal, kehtivad tehtud järeldused ka enamuse teiste riigiasutuste kohta". Riigikontroll püüdis Lüüsi sõnul auditiga selgitada põhjused, miks IT-hangete konkurssidel tekib suhteliselt palju vaidlusi pakkujate kvalifikatsiooni piisavuse ning suutlikkuse üle ja miks nende hangete tulemused mitte ootuspärasteks ei kujune.
Auditi käigus avaliku sektori juhte intervjueerides selgus, et neil ei ole alati täit kindlust hanke strateegilise eesmärgi põhjendatuses ning loodetakse, et just hankijad aitavad lahendada strateegilisi küsimusi. Samuti ei pruugi tippjuht olla pädev hindama, kas pakkumise kutsesse märgitud hanke tehnilised tingimused vastavad asutuse vajadustele, mistõttu ta ei suuda võtta seisukohta asutuse IT-spetsialistide selgituste ja soovituste suhtes - tal jääb üle neid vaid aktsepteerida.
Sageli on ka riigiasutuste IT-spetsialistide kvalifikatsioon ebapiisav otsustamaks kõiki IT-hangetega seotud küsimusi. Enamasti on IT-spetsialisti ülesandeks osutada kasutajatele abi IT-süsteemide ja tarkvara alal. Sellist suhteliselt piiratud ja rutiinset tööd tehes ei teki vajalikku pädevust sõnastamaks uute süsteemide või tarkvaralahenduste hanke tingimusi nii, et neis võetaks arvesse kõiki küsimusi, mis võivad hanke käigus tekkida, samuti ka turu kõiki võimalusi.
Napib ka kvaliteetse teenuse pakkujaid. IT-valdkonnaga tegelevaid ettevõtjaid pole Eestis vähe (ligi 170), kuid enamik neist on väiksed ega oma piisavalt ei teadmisi ega kogemusi keerukamate IT-süsteemide, tarkvaratoodete või -teenuste loomiseks ning vastavatel hankekonkurssidel osalemiseks. Neil pole eeldusi selliste töödega kvaliteetselt ja tähtaegselt toime tulla. Ometigi osalevad nad konkurssidel, lootes saada aastateks tööd pakkuv leping ning seda täites ka ise tugevneda ja kiiresti edasi areneda.
Auditeeritud ministeeriume juhtivad ministrid ja selles küsimuses Riigikontrollile oma seisukoha esitanud rahandusminister nõustusid Riigikontrolli hinnangutega.
Ministrid nõustusid Riigikontrolli arvamusega, et IT-hangete korraldamisega seotud küsimuste lahendamisel peaksid riigiasutused senisest oluliselt enam tuginema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsevale Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele. Samuti nõustuti Riigikontrolli ettepanekuga luua IT alaste riigihangete korraldamiseks eraldi eeskiri (nii nagu seadus seda praegu ette näeb ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete osas).
Nii majandus- ja kommunikatsiooniminister kui ka rahandusminister nõustusid seisukohaga, et olulisemaid IT arendustöid peaks finantseeritama projektikeskselt; rahandusminister teatas, et võimaluse korral rakendatakse seda põhimõtet juba 2005. aasta riigieelarve koostamisel.
Kontrolliaruanne, millele on lisatud ka ministrite vastused, asub Riigikontrolli kodulehel www.riigikontroll.ee.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
07.04.2004 00:00
-
Viimane muudatus:
01.10.2015 11:46
-
Viimane ülevaatus:
01.10.2015 11:46