TALLINN, 27. jaanuar 2005 - Taani Riigikontroll avalikustas eile auditi "Laevadelt pärinev reostus Läänemeres" ("Pollution from ships in the Baltic sea"), mille korraldasid 2004. aastal Läänemere maade kõrgeimad kontrolliasutused ühiselt kokkulepitud kriteeriumite alusel. Samal ajal eri riikides toimunud auditites hinnati Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni (nn Helsingi konventsiooni) täitmist.
Auditites keskenduti küsimustele, mis on seotud laevadelt pärineva reostuse vältimise ja likvideerimisega. Eesti Riigikontrolli auditite tulemused avalikustati juba 2004. aasta oktoobris. Läänemere riikides korraldatud auditite olulisemate tulemuste põhjal pandi kokku ühisaruanne, mida saab ingliskeelsena vaadata koduleheküljel www.riigikontroll.ee. Ühisaruanne tõlgitakse ka eesti keelde.
Lühikokkuvõte ühisauditi järeldustest (sh Eesti võrreldes teiste riikidega)
Merereostuse ennetamiseks on oluline, et laevadel tekkivad jäätmed antakse sadamas ära, selle asemel et need merre heita. Helsingi konventsiooni põhimõtete ja ka Euroopa Liidu direktiivi kohaselt tuleb sadamates kõigile jäätmeliikidele rakendada ühtset tasude süsteemi. Selle süsteemi kohaselt tasuvad laevad jäätmekäitluse eest sõltumata sellest, kas nad annavad jäätmeid ära või mitte.
See välistaks olukorra, kus jäätmekäitluse paremini korraldanud sadam on sunnitud käitlema jäätmeid, mida laev ei andnud näiteks kõrge vastuvõtutasu tõttu ära eelmises sadamas. Selline sadamatasude süsteem on edukalt rakendunud vaid Taanis, Soomes ja Saksamaal.
Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas tuleb veel tööd teha, et kõigis sadamates oleks laeval võimalik kõiki jäätmeliike sadamatasude arvel ära anda.
Kuna naftatranspordi maht on Läänemerel viimastel aastatel oluliselt kasvanud, siis on reostuse paremaks avastamiseks ja likvideerimiseks vaja ajakohast ning realistlikku riskihinnangut.
Kõigis auditis osalenud riikides on reostuse avastamiseks korraldatud seire lennukitega ja kõigis peale Eesti ka laevaga. Taanis ja Rootsis kasutatakse reostuse avastamiseks veel ka satelliitfotosid.
Kõik auditis osalenud riigid suudavad alustada reostustõrjeoperatsiooniga kahe tunni jooksul pärast reostuse avastamist. Enamik Läänemere riike on suutelised ulatuslikku merereostust likvideerima kahe päeva jooksul nagu Helsingi konventsioonis kokku lepitud. Reostuse likvideerimine kahe päeva jooksul pole jõukohane Eestile ja Poolale.
Vaatamata sellele et enamikus riikides on hädapärane reostustõrjevarustus olemas, pole siiski kindel, et alati suudetakse reostus kiiresti likvideerida. Üheks probleemiks on, et varustust ladustatakse tsentraalselt ja selle transportimine reostuspaigale võtab aega. Samuti pole kõikajal tagatud kõigi asutuste koordineeritud koostöö, kuna puudub riiklik reostustõrjeplaan (Eesti, Soome, Poola). Kuna reostustõrjeõppusi ei korraldata üldjuhul halbades ilmastikuoludes, siis on probleemiks ka see, et pole oskust reostustõrjetehnikat halva ilma korral kasutada.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
27.01.2005 00:00
-
Viimane muudatus:
22.09.2015 10:31
-
Viimane ülevaatus:
22.09.2015 10:31