Regionaallaenu rahast on enamik läinud laenukahjumiks ja halduskuludeks

3.06.2002 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 3. juuni 2002 - Riigikontroll leidis regionaallaenude korraldust auditeerides, et maapiirkondade ettevõtluse arendamiseks eraldatud rohkem kui 36 miljonist kroonist ja kogu teenitud intressist on aastatel 1995-2001 kaks kolmandikku kulunud laenukahjumiks ja haldamiseks.

1995. aastal loodud regionaalpoliitilise laenu eesmärk on arendada vähemarenenud regioonide ettevõtlust ja luua töövõimalusi suure tööpuuduse või madala elatustasemega valdades ja linnades. Laenu haldamise eest vastutas Siseministeerium, kes sõlmis laenude teenindamiseks lepingu AS-iga Reginvest.

Riigikontrolli hinnangul ei ole aastatel 1995-2001 ametis olnud ministrid suutnud tagada, et lepingu täitmise üle oleks piisav järelevalve, dokumendid oleksid säilinud ja potentsiaalseid laenutaotlejaid oleks koheldud võrdselt. Ministeeriumis loodud laenukomisjon, mille ülesandeks oli otsustada laenuandmise üle ning teostada AS Reginvest üle järelevalvet, ei ole töötanud korralikult. Kahe aasta jooksul laenukomisjon sisuliselt ei töötanudki.

Laenuhaldur rikkus korduvalt halduslepingut: andis välja laene ilma laenukomisjoni nõusolekuta, kandis laene kuludesse ilma komisjoni otsuseta, astus üle ministeeriumi kehtestatud investeerimispiirangutest ja võttis rohkem tasu kui põhjendatud. Kokku maksti aastatel 1996-2001 AS-ile Reginvest laenude haldamise eest ligi 6 miljonit krooni.

Riigikontroll möönab, et regionaalpoliitilise laenu eesmärk on pigem toetada ettevõtjaid ääremaadel, kui tuua riigile otsest rahalist kasu. Kuid auditi põhjal selgus, et laenuandmise lohakas korraldus ja nõrk järelevalve ei taganud raha sihipärast kasutamist. Nii sai võimalikuks, et vähearenenud regioonide ettevõtluse arendamiseks mõeldud laenu eest korraldati meelelahutusüritusi ja anti välja ajalehte Tartu linnas. Esines ka juhtumeid, kus laenulepingus polnud laenu sihtotstarvet üldse märgitud. (Täpsem ülevaade konkreetsetest juhtumitest on toodud peakontrolöri otsuse Lisas 4.)

Riigikontrolöri sõnul tuleb toetuse süsteem kiiresti saneerida või lõpetada. "On selge, et niimoodi ei saa ega tohi ettevõtlust toetada. Siseminister peab selle raha kõige kiiremas korras oma kontrolli alla võtma," ütles Parts.

Riigikontroll peab vajalikuks, et juba välja antud laenudest laekuvad tagasimaksed ja intressid kantaks riigieelarvesse. Riigikontroll on seisukohal, et oma hinnangu raha kasutamisele peab andma ka valitsus, sest raha selleks otstarbeks eraldati valitsuse otsusega.

Riigikontroll saatis auditimaterjalid ka Kaitsepolitseile, et anda regionaalpoliitiliste laenude korralduse suhtes kriminaalõiguslik hinnang.

"Selle raha sellisel viisil kulutamise eest vastutavad siseministrid ja neile allunud ametnikud, kes lõid äriühingule mugavad tingimused raha laiali jagamiseks ja ei kontrollinud piisavalt äriühingu tegevust," lisas Parts.

Siseminister on Riigikontrollile vastuseks teatanud, et on asunud korrastama regionaalpoliitilise laenu teenindamist.

Otsust "Regionaalpoliitilise laenu haldamine" saate lugeda Riigikontrolli veebilehelt.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 3.06.2002 0:00
  • Viimane muudatus: 15.10.2015 10:22
  • Viimane ülevaatus: 15.10.2015 10:22

Veel uudiseid