Riigiasutuste tulemustasu ei ole toonud loodetud tulemusi

28.05.2002 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 28. mai 2002 - Riigikontrolli audit tulemusjuhtimiseks eraldatud töötasuvahendite kasutamisest lõppes järeldustega, et tulemustasu maksmise aluseks olevad tööplaanid ja tegevuskavad ei ole enamasti seotud riiklike arengukavade ja strateegiatega ega sisalda selgelt mõõdetavaid tulemusi. Tulemustasu on makstud peaaegu kõikidele asutustele ning enamasti ei ole selle suurus ega saamine sõltunud tööplaani täitmisest. Lisaks leiab Riigikontroll, et praegu ei ole Eesti avalik sektor tulemustasu rakendamiseks valmis.

Riigikogu eraldas Vabariigi Valitsusele riigiasutuste tulemusjuhtimiseks nii 2001. kui ka 2002. aasta riigieelarvega ligikaudu 100 miljonit krooni, et motiveerida riigiasutusi saavutama samade ressurssidega paremaid tulemusi, tunnustada silmapaistva sooritusega riigiasutusi ning lõpptulemusena saavutada ülesannete ja eesmärkide tulemuslikuma täitmise kaudu tõhusam riigihaldus. Riigikontroll auditeeris 2001. aastaks eraldatud raha kasutamist, vaadates nii tulemustasu maksmiseks loodud süsteemi kui ka väljamaksmise aluseks olnud tulemusi.

Riigikontroll toetab selgelt eesmärke, mida avaliku sektori tulemusjuhtimise rakendamist algatades silmas on peetud, kuid peab tõdema, et neid pole saavutatud. Auditile tuginedes juhib Riigikontroll tähelepanu olulistele nõrkustele kehtivas süsteemis.
Riigikontrolli hinnangul on ebaõnnestumise põhjuseks nii riigiasutuste võimetus püstitada mõõdetavaid ja eelmiste aastatega võrreldavaid eesmärke kui ka see, et maksmise alusena ei käsitletud tööplaani täitmist ja seal kirjeldatud tulemuste saavutamist. Auditeeritud ministrid otsustasid maksta tulemustasu peaaegu kõikidele asutustele tegelikult tulemusi hindamata.

Tulemustasu süsteemi loomisel on olnud takistuseks ka asutuste vähesed teadmised ja kogemused selles vallas ning kiirustamine – süsteemi rakendamiseks anti vaid mõned nädalad. Auditeeritud asutused hindavad Rahandusministeeriumi kui avaliku sektori palgareformi väljatöötaja ning eestvedaja metoodilist abi nõrgaks. Sama seisukohta esindab ka Riigikontroll, leides et Rahandusministeeriumi töö süsteemi ettevalmistamisel ja juurutamisel on olnud nõrk.

Riigikontrolli järeldus, et Eesti avalik sektor pole tulemustasu rakendamiseks valmis, tuleneb olukorrast, kus riigiasutuste oodatavad tulemused ei ole seotud riigi eesmärkidega ning tulemuste saavutamise kohta ei koguta säärast infot, mis looks eeldused tulemustasu maksta. Riigikontroll on seisukohal, et eesmärkide seadmine peaks moodustama tervikliku ahela, mis algaks riigieelarve ja tähtsamate riiklike arengukavade kinnitamisega Riigikogus ning areneks iga asutuse ja ametniku eesmärkideks. See tähendab, et tulemuspõhiseks tuleb muuta nii olemasolev planeerimis-, eelarvestamis-, aruandlus- kui ka raamatupidamissüsteem.
Lisaks on tulemusjuhtimise üheks vältimatuks eelduseks läbipaistev ja toimiv palgakorraldus ning edaspidi tulekski põhitähelepanu suunata palgakorralduse kui terviku korrastamisele.

Seetõttu soovitas Riigikontroll tulemustasu lõpetada asutustes, kus pole seni suudetud sõnastada mõõdetavaid tulemusi, tulemused pole seostatud põhitegevusega ning puudub toimiv personalihindamissüsteem ja sellega seotud palgakorraldus.

Rahandusminister nõustus põhimõtteliselt tulemustasustamise rakendumisele antud hinnanguga kinnitades siiski, et tulemustasu maksmist ei ole otstarbekas käesoleval aastal peatada, 2003. aastal seda aga kehtival kujul ei jätkata. Samas on rahandusminister seisukohal, et enamik esiletõusnud probleeme laheneb uue avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmisega, mis jõustuks praeguse kava kohaselt 1. juunil 2003.

Riigikontrolli hinnangul ei saa aga avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõusse tehtud muudatuste põhjal kindel olla, et tõstatatud probleemid lahenevad ja palgakorraldus läbipaistvamaks muutub. Lisaks: kui senine tulemustasu maksmise skeem veel võimaldas tekkida ahelal riigi strateegilisest eesmärkidest üksikisikuni, siis ATS-i eelnõu muudab eeldused ahela tekkeks minimaalseks, sest tulemustasu maksmise alused jäetakse üksnes asutuse juhi otsustada.

Riigikontroll saatis peakontrolöri otsuse seisukohavõtuks ka Riigikogule.

Audit “Tulemusjuhtimiseks eraldatud töötasuvahendite kasutamine” viidi läbi neljas ministeeriumis – Justiitsministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Teede- ja Sideministeeriumis ning Rahandusministeeriumis, mis valiti 2001. aasta riigieelarves tulemusjuhtimise rakendamiseks eraldatud raha suurusest lähtudes. Rahandusministeeriumi kui süsteemi looja tegevust hinnati ka süsteemi ülesehitamisel ja selle koordineerimisel.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 28.05.2002 0:00
  • Viimane muudatus: 15.10.2015 10:34
  • Viimane ülevaatus: 15.10.2015 10:34

Veel uudiseid