Lupjamistoetuse kasutamise üle nõrk kontroll

12.04.2002 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 12. aprill 2002 - Riigikontroll auditeeris, kuidas makstakse põldude lupjamise toetust ning leidis, et toetuse sihipärases kasutamises ei saa kindel olla peamiselt seetõttu, et määramise ja maksmise aluseks olevad dokumendid pole usaldusväärsed.

Toetuse määramise aluseks olevad lubjatarbekaardid, mis peaksid näitama, kas ja kui palju on vaja mulda lubjata, on erinevat päritolu: mõni aastaid vana, mõni taotleja enda koostatud, mõni sootuks teadmata päritolu. Toetuse maksmise alusena kasutas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) taotleja enda kinnitust, milles olid andmed laotatud lubja koguse ja tööde kogumaksumuse kohta. Seejuures ei jälgitud, kas kinnituse andmed ühtivad taotluse ja lubjatarbetõendi andmetega. Seetõttu juhtus, et raha maksti ettenähtust rohkem või toetuse saaja lupjas põlde rohkem või vähem kui vaja.

Tegevusriskide auditi osakonna auditijuht Maidu Lääne märkis: "Riiklikke põllumajanduse ja maaelu arendamise toetusi on Eestis 17, milleks kulub kokku 400 miljonit krooni. Lupjamiseks makstakse sellest 15 miljonit krooni aastas. Kuigi see ei kuulu suuremate toetuste hulka, on lupjamine teadlaste hinnangul üks tõhusamaid viise tõsta põldude saagikust. Seetõttu pidaski Riigikontroll teiste toetuste auditeerimise kõrval oluliseks hinnata, kas lupjamistoetuseks kuluv raha on kasutatud otstarbekalt."

Riigikontroll lisab, et peale usaldusväärsete dokumentide on kindlasti tarvis tõhusamat kohapealset kontrolli. Auditiga selgus, et paljusid taotlejaid ei kontrollitud mitte lupjamise ajal, vaid hiljem, sest toetuse saajad ei teatanud PRIA-le tööde ajast. Sanktsioone mitteteatamise eest aga ette nähtud ei ole. Seegi suurendas riski, et toetust ei kasutata õigeks otstarbeks.

Riigikontroll soovitab auditi tulemusena muuta kaht sätet maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses. Põllumajandustootjaks olemise nõue on ebamäärane, maakasutusõiguse tõestamist pole aga vaja, sest põlduril ei ole huvi lubjata põlde, mis talle ei kuulu. Kumbagi nõuet ei ole ka lupjamistoetust makstes arvestatud.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 12.04.2002 0:00
  • Viimane muudatus: 15.10.2015 11:25
  • Viimane ülevaatus: 15.10.2015 11:25

Veel uudiseid