Kriminaalpreventsioon vajab koordineeritumat juhtimist

16.05.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 16. mai 2001 - Riigikontrolli tulemusauditi osakond auditeeris “Kuritegude ennetamise riiklikku strateegiat aastani 2005”. Riigikontroll tunnustab 2000. aastal kuritegude ennetamises toimunud intensiivset arengut, kuid arvab, et senise töö killustatus võib kokkuvõttes viia tegevuste kordamisele ja asjatule rahakulule.

Audit käsitles üht olulisemat probleemi ühiskonnas – elanike turvalisust, mis on viimase kümne aasta jooksul pidevalt vähenenud. Nii näiteks on kuritegude üldarv Eestis kasvanud selle ajaga ligikaudu 1,8 korda. Siiani on põhiliselt tegeldud karistamise ehk tagajärgedega, mis aga ei suuda mõjutada ühiskonda kuritegevuse vähenemise suunas.

Täpsemalt keskendus audit kuritegude ennetamisele. Mõistagi on repressiivmeetmed möödapääsmatud, kuid selleks, et kuritegevust vaos hoida, on hädavajalikud ka tõhusad ennetavad meetodid. Nende edukas rakendamine aga eeldab, et juba riiklikke otsuseid tehes kaalutakse, millist mõju võivad need avaldada kuritegevusele.

Kuna kuritegevuse taset mõjutavad paljud valitsuse programmid, peaksid strateegia prioriteedid olema väga selged, kuid tegelikult hõlmavad need üle 90 protsendi kogu kuritegevusest. Seetõttu võidakse teha asju, mis koordineerimist ei vajagi, käsitlemata jäävad aga probleemid, mis nõuavad kindlasti lahendusi.

Näiteks kulutatakse kuritegevust väga oluliselt mõjutavatele ettevõtluse arendamise programmile ja tööhõiveprogrammile üle 350 miljoni krooni, kuid nende ennetavat mõju kuritegevusele ei ole analüüsitud. Samuti ei haaku omavahel kuritegude ennetamise ning alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm, ehkki need tegelevad ühe ja sama valdkonnaga ning eesmärgidki kattuvad suuresti.

Probleeme põhjustab ka asjaolu, et programmi formaalselt koordineeriv Justiitsministeeriumi juures tegutsev Kriminaalpreventsiooni Nõukogu ei saa olemasolevat raha efektiivselt suunata. Ühtse juhtimise asemel jagatakse raha igaühele eraldi: iga programmis osalev ministeerium küsib raha juurde, kuid ei kooskõlasta selle kulutamist teiste osapooltega ega suuna seda ühiste eesmärkide saavutamisele. See tähendab, et Kriminaalpreventsiooni Nõukogu ei pruugi suuta programmi tegelikult koordineerida ja kõige olulisemad tegevused võivad jääda rahastamata.

On selge, et kõiki tegevusi ei saa ühe programmi alla viia, kuid Riigikontrolli arvates peab igal juhul selgeks tegema kriminaalpreventsiooni-, tööhõive, haridus-, regionaal- ja sotsiaalprogrammide omavahelised seosed ning mõju kuritegevusele. Kuna aga neid programme ei juhita ühtselt, ei saa olla kindel, et kogu ennetustegevus kulgeks ühes suunas ühe eesmärgi nimel. Kokkuvõttes võib juhtuda, et ministeeriumid dubleerivad üksteise tegevust ja kulutavad asjatult raha.

Riigikontrolli arvates on lootust kuritegevuse taset ennetamise teel märkimisväärselt vähendada alles siis, kui ennetustegevust hakatakse juhtima ja rahastama ühtse süsteemina.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 16.05.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 15.10.2015 21:07
  • Viimane ülevaatus: 15.10.2015 21:07

Veel uudiseid