Narva Elektrijaamade erastamisel on lahtisi otsi

6.05.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 6. mai 2001 - Riigikontrolli tulemusauditi osakond auditeeris AS-i Narva Elektrijaamad (NE) tegevusse strateegilise investori kaasamise läbirääkimisprotsessi esimest etappi kuni põhitingimuste kokkuleppe sõlmimiseni. Käesolev audit oli kavandatud ennetava auditina enne strateegilise investori kaasamise lepingu lõplikku sõlmimist.

Auditi teema on oluline selle tõttu, et kui kõnealune protsess lõpeb tulemuslikult, läheb elektritootmine sisuliselt riiklikust omandusest üle erakapitali juhtimise alla. Pärast seda saab riik kasutada turgu valitseva teenuseosutaja kontrollimiseks ja mõjutamiseks vaid majandusregulatsioone, mitte aga esindada omaniku huve äriühingu ainuaktsionäri otsustena.

Eesti riigi energiapoliitika strateegilised eesmärgid on sõnastatud Riigikogus vastuvõetud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas. Energiapoliitika üks peamisi eesmärke on tagada nõuetekohase kvaliteedi ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustatuse piisavus ja stabiilsus ning energiamajanduse selline areng, mis võimaldaks saavutada Euroopa Liiduga ühinemiseks vajaliku majanduskasvu ja tasakaalustatud regionaalse arengu. Samuti tuleb selle strateegilise majandusharu arengu abil kindlustada riigi poliitiline ja majanduslik sõltumatus.

Riigikontroll ei auditeerinud Vabariigi Valitsuse vastuvõetud põhiseisukohti energeetikasektori restruktureerimisel, kuna poliitiliste otsuste auditeerimine ei kuulu Riigikontrolli pädevusse. Samuti ei otsinud Riigikontroll selle auditi käigus vastust küsimusele, kas tehing on kasulik tarbijale. Tehingu tulemuste või tagajärgede hindamise auditeerimine on võimalik otsustada 2-3 aasta pärast.

Riigikontroll hindas riskianalüüsi tulemusena oluliseks peetud probleemivaldkondi lähtuvalt põhitingimuste kokkuleppest. Peamised probleemivaldkonnad olid järgmised: elektrienergia hinnakujundus; elektritootmisega kaasnevad keskkonnaprobleemid; lepingu jõustumise mõju Ida-Virumaa sotsiaalprobleemidele; turu reguleerimine; põhitingimuste kokkuleppest tuleneva kooskõla seadustega.

Riigikontroll jõudis auditi tulemusena järgmistele seisukohale, et NE-ga seonduvate lepingute põhitingimuste kokkuleppega kaasnevad ja käesoleva auditi käigus oluliseks tunnistatud riskid on allkirjastatud kokkuleppes käsitletud. Et läbirääkimised veel jätkuvad ja lepingute sõlmimine seisab ees, ei saa Riigikontroll anda ammendavat lõplikku hinnangut sõlmitavate lepingute riskide mõju suhtes tulevikus.

Riigikontrolli juhib tähelepanu järgnevale aspektidele:

Hinnakujundus

Sõlmitud põhitingimuste kokkuleppe elektrienergia ostu-müügilepingu kohaselt on müüdava elektrienergia hinnaarvestuse põhimõtted (tootmisvõimsuste mahud ja tootjahinna kujunemise põhimõtted) ning hinnapiirid (tooraine hind ja tootjahinna laed, samuti investori tulu määr) lepinguliselt seotud, kuid kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud teada keskkonnamaksude ja -tasude prognoositav tase. Sellest tulenevalt jääb seadusemuudatustest tulenev finantskoormus elektritarbija kanda.

Turu reguleerimine

Pärast lõplike lepingute sõlmimist kujuneb olukord, kus tegelik tarbijahuvide kaitse realiseerimine sõltub energiaturu regulaatori - Energiaturu Inspektsiooni - haldussuutlikkusest ja sõltumatusest. Kuna Eesti Energia aktsiaid haldava Majandusministeeriumi valitsusalasse kuulub ka Energiaturu Inspektsioon, näeb Riigikontroll selles ohtu inspektsiooni sõltumatusele.

Riigikontrolli arvates tuleks tugevdada inspektsiooni võimekust teostada energiaturul hinnajärelevalvet. Turujärelevalve peab olema suuteline sundima ettevõtet sisemise efektiivsuse arvel kulusid vähendama (nt ärijuhtimise kulud, mida ei kasutata tootmises või teenuse osutamises jne).

Riigikontroll tegi majandusministrile ka ettepaneku sätestada enne elektrienergia ostu-müügilepingu allkirjastamist ketisisese hinnakujundusreeglite muutmise kord, mille alusel oleks võimalik teostada järelevalvet. Niisugune kord peaks kindlustama selguse Narva Elektrijaamade omakapitali tootluse maksimaalse määra (12%) arvestamisel.

Riigikontrolli arvates on tähtis, et riik säilitaks turu reguleerimisel neutraalse positsiooni. Seetõttu soovitasime Vabariigi Valitsusel suurendada Energiaturu Inspektsiooni võimekust rakendada meetmeid, mis tõstaksid turu usaldusväärsust (st turujärelevalve strateegia ja selle elluviimiseks vajalik metoodika) elektrituru avamisele kaasa aidates

Keskkonnaprobleemid

Investeerimisprogrammis toodud keskkonnakahjude heastamiseks prognoositud summa ei pruugi olla küllaldane. Narva Elektrijaamde aktsiate märkimislepingu põhitingimuste kohaselt ei anna Eesti Energia, Narva Elektrijaamad ja Eesti Vabariik mingeid tagatisi tasumaks NRG-le kahju, mis on tekkinud seoses maksude või keskkonnakahjudega. Tulenevalt äriseadustikust jääb Eeesti Energiale 5 aasta jooksul kohustus korvata varasem kahju, põhitingimuste kokkuleppe järgi kehtib see aga juhul, kui nõue Narva Elektrijaamade vastu ei anna tulemusi.

Varem tekkinud keskkonnakahjude heastamise kulud on raskesti määratletavad, kõikudes 300 kuni 450 mln kroonini. Samuti on raskesti määratletavad järgmised ohud: aherainemägede süttimise võimalus, kasutatud vee puhastamine, maapinna sissevajumise oht ja tuhaväljade liigvee probleemistik. Ei ole selge, kes katab need kulud, kui negatiivsed tagajärjed saabuvad.

Sotsiaalprobleemid

Põlevkivi- ja energiatootmise restruktureerimisega kaasneb kuni 3400 inimese töölt vabanemine aastatel 2000-2005, kui aluseks võtta Sotsiaalministeeriumi hinnangut, mis lähtub põhitingimuste kokkuleppes sõlmitud kavadest. Kuna Narva Elektrijaamade poolt sotsiaalfondi makstavad vahendid on avatud ka Eesti Põlevkivi töötajatele, on oht, et kriitiliste sotsiaalsete probleemide lahendamiseks Ida-Virumaal puudub vajalikus mahus rahaline kate.

Riigikontroll juhib tähelepanu sellele, et erastamistehinguga kaasnevad sotsiaalsed garantiid mõjutavad vaid lühiajalist probleemilahendust, asendamata täiel määral riiklikku regionaalpoliitikat, mis sisuliselt tähendab nimetatud piirkonna majanduse restruktureerimist ja ettevõtluskliima uuendamist tervikuna.

Riigikontroll teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku otsustada Ida-Virumaa sotsiaalküsimuste lahendamise prioriteedid ja hädavajalike tegevuste etapilisus ning prognoosida riigi lisakulutuste vajadus.

Riigikontroll juhib Vabariigi Valitsuse tähelepanu sellele, et tuleks teadvustada eesmärkide konflikt põlevkivienergeetika arendamise, elektrituru reaalse avamise ja piirkonna sotsiaalsete probleemide lahendamise vahel ning otsida nii poliitiliselt kui ka majanduslikult vastuvõetavat kompromissi.

Elektrituru avamine

Elektrituru avamine vastavalt Euroopa Liidu nõuetele on formaal-juriidiliselt küll võimalik, kuid praegusel hetkel siiski problemaatiline, kuna selleks on vaja lahendada turgudele ligipääsetavuse küsimus.

Asjaolu, et 98% siseturu vajadustest toodab üks ettevõtja ning vastavalt elektrienergia ostu-müügilepingule on Eesti Energiale tootmisvõimsused tagatud, tingib olukorra, kus Eeesti Energia on majanduslikult huvitatud turu avanemisest ekspordile, mitte impordile.

Turu avamine ainult ekspordile seab ohtu konkurentsi siseturul ja ainult impordi võimaldamine ohustab Narva Elektrijaamade planeeritud investeeringute tasuvust. Eksport on võimalik, kuid eeldab vastavaid kaubanduskokkuleppeid ja tehnilisi lahendusi Lääne turgudega. Reaalne turu avamine on tagatud vaid impordi võimaldamise kaudu ja see sõltub poliitilisest otsusest.

Riigikontroll soovitab Vabariigi Valitsusel otsustada, milliste vahenditega ja millal luuakse tehnilis-tehnoloogilised võimalused Põhjamaade ja Lääne-Euroopa elektrivõrkudega ühenduse loomiseks, selgitades eelnevalt välja elektriekspordi konkurentsivõimelisuse tuleviku, sealjuures arvestades keskkonnakaitselisi kohustusi ja sealt tulenevaid keskkonnamakse eurointegratsiooni raames.

Strateegilise investori kaasamise protsessi juhtimine

Auditi käigus analüüsiti, kas põhitingimuste kokkulepe on kooskõlas Vabariigi Valitsuse püstitatud lähteülesannetega, kuidas NRG-ga peetavate läbirääkimiste eest vastutav minister tagas lähteülesande täitmise ning kas läbirääkimiste protsessi juhtimine oli kooskõlas seaduste ja hea juhtimistavaga.

Riigikontroll jõudis auditi tulemusena järgmistele seisukohtadele:

  • EE, NE, NRG ja NRG Energy Inc. (NRG käendaja) vahel 25.08.2000. a allkirjastatud NE-ga seonduvate lepingute põhitingimuste kokkuleppes sätestatu on olulises osas kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud energeetikasektori restruktureerimise ja strateegilise investori kaasamise põhiseisukohtadega.
  • Elektritootmisse strateegilise investori kaasamiseks peetavate läbirääkimiste eest vastutavaks määratud majandusminister on toiminud Vabariigi Valitsuselt saadud volituste piires, viies ellu valitsuse poolt vastu võetud põhiseisukohtades sätestatut.
  • Tehinguga kaasnevaid riske tuleb käsitleda kogu põlevkivienergeetika valdkonna arengu kontekstis, sest AS-i Narva Elektrijaamad strateegilise investrori kaasamise protsessis tehtud otsused avaldavad otsest mõju ja on tihedalt seotud Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud energeetikasektori restruktureerimise ja arengu eesmärkidega. Seega läbirääkimiste käigus vastu võetud otsuste kvaliteedi eest vastutab Vabariigi valitsus ja ennekõike vastutav minister, sest 100 % riigile kuuluva aktsiaseltsi aktsiaid valdava majandusministri vastutusel ja pädevuses on määrata äriühingule valdkonna üldistest arengusuundadest tulenevad strateegilised tegevuse eesmärgid, anda omaniku suunised äriühingu nõukogule üldkoosoleku otsustena ja näidata teid, mille abil on võimalik realiseerida riigi huve.

Riigikontroll ei võta seisukohta kahe otsuse - ühelt poolt Vabariigi Valitsuses vastu võetud energeetikasektori restruktureerimist ja elektritootmisse strateegilise investori kaasamist puudutavate otsuste ja tegevuste ning teiselt poolt Riigikogu 16. detsembri 1998. aasta otsuse kanda RAS-i Eesti Energia ning Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama baasil asutatavad äriühingud strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja - kooskõla küsimuses, sest erinevate õigusala asjatundjate õiguslikud hinnangud Vabariigi Valitsuse otsuste ja Riigikogu 16. detsembri 1998. aasta otsuse kooskõla suhtes on erinevad. Riigikontrolli pädevuses ei ole täita kohtu rolli.

Majandusministri vastus

Majandusminister teavitas Riigikontrolli, et Majandusministeerium on juba asunud tugevdama Energiaturu Inspektsiooni võimekust järelevalve teostamisel. Selleks on käivitatud PHARE 2000 raames turujärelvalve asutusi hõlmav projekt ning ettevalmistamisel on PHARE 2002 raames uus projekt, mille põhiline rõhk suunatakse konkurentsijärelevalve tugevdamisele. Samuti toimub tema väitel elektrituru järkjärguline avamine, mis reguleeritakse täpsemalt elektrituru seaduse eelnõu vastuvõtmisel Riigikogus.

Ida-Virumaa sotsiaalküsimuste lahendamise ettepanekut kommenteerides toob minister esile ka kontrolliaktis kajastatud Vabariigi Valitsuse poolt 10.04.2001. a heaks kiidetud Ida-Virumaa riikliku tööhõive programmi, milles seatakse eesmärgiks kontsentreerida riigi ressursid ettevõtlus-, sotsiaal- ja haridusala meetmete komplekssele rakendamisele tööpuuduse vähendamiseks Ida-Virumaal.
Majandusminister nõustus sellega, et põlevkivienergeetika arendamise, elektrituru reaalse avamise ja piirkonna sotsiaalsete probleemide lahendamise teema vajab süsteemset analüüsi ja läbitöötamist, kuid ei pea eeltoodud teemade arendamise eesmärke konfliktseks. Samuti tuuakse kirjas esile, et energeetika probleemide kompleksne lahendus peab toimuma uue elektrituruseaduse abil, mille eelnõu valmimine on Majandusministeeriumi tööplaanis käesoleva aasta lõpuks. Piirkonna sotsiaalsete probleemide lahendamise ühe viisina näeb minister juba käivitunud Sotsiaal-, Haridus- ja Majandusministeeriumi koostöö jätkumist ning Ida-Virumaal selleks otstarbeks eraldatavate riigieelarveliste vahendite koordineeritud kasutamist.

Majandusminister avaldab arvamust, et ettepanekut võimaluste loomise kohta Põhjamaade ja Lääne-Euroopa elektrivõrkudega ühendamise küsimuses ei saa otseselt siduda auditi objektiga, kuid nendib, et Majandusministeerium ja Vabariigi Valitsus on arutanud Eesti elektrisüsteemi liitmist Põhjamaade ning Lääne-Euroopa elektrisüsteemiga, märkides seejuures järgmist: "Samas on olemas ka esialgne selgus selles, et ilma huvitatud riikide vahelise koostööta ja välisabita ei ole sellise projekti realiseerimine Eestile jõukohane".

Majandusministeerium kavandab suurtarbijate ringi avardamist, mis võiks toimuda uue elektrituru seaduse vastuvõtmise järel.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 6.05.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 15.10.2015 21:08
  • Viimane ülevaatus: 15.10.2015 21:08

Veel uudiseid