TALLINN, 11. aprill 2001 - Keskkonnaministeeriumi poolt tehtud kuluprognoose ja senist finantseerimise taset võrreldes kulub Riigikontrolli hinnangul jäätmemajanduse ümberkorraldamiseks planeeritud 10 aasta asemel vähemalt 50 aastat. Kuluprognooside õigsust ja kulude vajalikkust Riigikontroll auditi käigus ei hinnanud, sest selleks vajalik informatsioon on puudulik.
Keskkonnaministeeriumi poolt Euroopa Liidule esitatud prügiladirektiivi 1999/31EÜ rakendamiskava kohaselt on olemasolevate tavajäätmete prügilate (v.a põlevkivijäätmete prügilad) sulgemiseks eelseisva 10 aasta jooksul vaja ligi 1,3 miljardit krooni ja uute ehitamiseks üle 2 miljardi. Seega on Keskkonnaministeeriumi arvutuste kohaselt nendeks tegevusteks kokku vaja 3,35 miljardit krooni. 1999. ja 2000. aastal kulutati tavajäätmete prügilate sulgemiseks kokku 4,62 miljonit krooni ja uute prügilate ehitamiseks välisabi arvestamata 44,98 miljonit krooni.
Samas ei ole Keskkonnaministeeriumil selge, kui palju eri piirkondades tegelikult jäätmeid tekib, kuna puudub kindlustunne, et isikud, kes peavad taotlema jäätmeluba ja andma aru tekitatud jäätmetest, seda ka teevad ja et nende esitatud aruanded on õiged. Ka on osa jäätmeid aruannetes kajastatud topelt.
Jäätmete käitlemise ümberkorraldamise alusdokumendiks peaks olema üleriigiline jäätmekava, mis oleks aluseks maakondade, linnade ja valdade jäätmekavadele. Sellise kava loomine eeldab usaldusväärset informatsiooni jäätmete mahu ja selle muutumise kohta ning hinnangut riigi- ja lõpptarbija suutlikkusele planeeritavat süsteemi üleval pidada, sest liigsed investeeringud peab lõppkokkuvõttes kinni maksma lõpptarbija ja/või maksumaksja.
Praegu üleriigiline jäätmekava puudub. Jäätmevoogude liikumine on reguleerimata ja olemasolevate ning planeeritavate prügilate teeninduspiirkonnad kinnitamata. Samal ajal korraldatakse jäätmemajandust juba ümber ja ehitatakse uusi prügilaid ning osa investeeringuid on tehtud.
Riigikontroll soovitas keskkonnaministril:
- Määratleda finants- ja muu informatsioon, mida on vaja jäätmepoliitika (sh prügilate süsteemi ümberkorraldamise) planeerimiseks, elluviimiseks ja järelevalveks ning asuda vastavat infot koguma. Kindlasti peab minister tähelepanu pöörama kogutava informatsiooni usaldusväärsuse tõstmisele, luues sobivad kontrollimehhanismid.
- Mõelda veel kord läbi otsused, mis puudutavad uute prügilate rajamist, hinnates nende vajalikkust riigile ja tarbijatele tulevikus tekkivate kulude kontekstis.
- Tegelda aktiivselt vajalike vahendite leidmisega nii välisabi korras kui ka erasektorit kaasates.
- Kaaluda senisest enam selliste jäätmepoliitika instrumentide kasutamist, mis stimuleeriksid jäätmete tekitajaid tegelema jäätmetekke vältimise, jäätmekoguste vähendamise, jäätmete taaskasutamise, jäätmetöötluse ja ohutustamisega.
- Korrigeerida keskkonnastrateegias ja üleriigilises jäätmekavas püstitatud eesmärke, võttes arvesse tegelikke finantseerimisvõimalusi.
Keskkonnaminister nõustus Riigikontrolli soovituste ja ettepanekutega ning lubas, et arvestab nendega.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
11.04.2001 00:00
-
Viimane muudatus:
15.10.2015 21:09
-
Viimane ülevaatus:
15.10.2015 21:09