Olme- ja tööstusreovee põhjustatud reostus on Eestis vähenenud

15.02.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 15. veebruar 2001 - Riigikontroll leidis Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni nõuete täitmist auditeerides, et Läänemere reostamine maal paiknevatest punktreostusallikatest on Eestis vähenenud märkimisväärselt. Olukorda õhu ja jäätmetega Riigikontrolli audit ei käsitlenud.

Audit hõlmas niinimetatud riskikohtade ehk 1997. aastal määratletud 12 suurima Eestis paikneva Läänemere reostaja olukorda ja Helsingis 1992. aastal sõlmitud konventsiooni nõuete täitmist.

Olukorra ülevaade

Aastate 1996-1999 jooksul on üldfosfori reostustase riskipunktides langenud soovituslikust tasemest madalamale, kuid orgaanilise aine reostuse tase on Kohtla-Järvel siiani kõrge. Reostuse taseme languse üheks põhjuseks on investeeringud vee-ettevõtete reoveepuhastitesse. Neid investeeringuid on tehtud riskikohtades vastavalt veekaitseprogrammidele ligi miljardi krooni eest. Kokku investeeriti Eestis 1996.-1999. aastal veekaitsesse 2,4 miljardit krooni.

Riskikohtadest esineb siiani probleeme Kohta-Järvel. Seal tulenevad need reoveepuhasti omanikuvahetusest: kuna reoveepuhasti kuulus erafirmale, ei ole riigil olnud võimalik sellesse investeerida.

Tallinna heitvees on aasta-aastalt tõusnud üldforfori tase. Seda põhjustab pesupulbri ja muude puhastusvahendite kasutamise kasv, mille kiirusest sõltub ka see, millal soovituslik tase ületatakse.

Soovitused

Riigikontroll soovitab keskkonnaministril hoida probleemseid kohti pideva tähelepanu all ja rakendada meetmeid reostuse vähendamiseks, Tallinna puhul aga leida vahendeid, et tulevikus probleeme ennetada. Praegu töötab reostuse piiramiseks loodud kontrollisüsteem nõuetekohaselt. Samas tuleks küsida reostuskoormuse andmeid sagedusega, mis võimaldaks pidevalt jälgida ja analüüsida riskipunktide seisundit, planeerimaks paremini kavandatavaid samme.

Täpsustamist vajab riskipunktide loetelu, sest nelja aastaga on see vananenud ja mõned riskikohad ka suletud.

Keskkonnaminister teatas Riigikontrollile, et sel aastal Tallinnas toimuval konventsiooni täitmise ja rakendamise kohtumisel on kavas riskipunktide nimekiri üle vaadata. Olukord Kohtla-Järvel on lahenemas, kuna kohalikud omavalitsused kaasatakse omanikeringi ja raha taotletakse ISPA fondidest riigi kaasfinantseermisel. Tallinnas on kavas viia reoveepuhasti forforiärastus vastavusse Euroopa Liidu asulavee direktiiviga 31. detsembriks 2002, muutes ka vee erikasutusluba.

Riigikontroll leiab, et kavandatavad sammud on olulised, ja loodab, et kõik planeeritud tegevused ka õnnestuvad.

Saastemaksudest

Riigikontroll uuris ka veega seotud saastemaksude temaatikat. Leiti, et vee reostuskoormuse, investeeringute suuruse ja vee reostusest tasutud saastetasu osakaalud riskipunktides on omavahel kooskõlas. Investeeringutest ligikaudu 40% on suunatud riskikohtadesse, saastetasu tuleb neist natuke üle 40%. Analüüs puudutab siiski üksnes vee reostust, sest olukorda õhu ja jäätmetega Riigikontrolli audit ei käsitlenud.


Lisainfo
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile (Helsingi konventsioon) kirjutasid Läänemeremaad alla 1974. aastal ja see jõustus pärast ratifitseerimist 1980. aastal. 9. aprillil 1992 võeti vastu uus, keskkonnakaitselisi ja poliitilisi muutusi arvesse võttev konventsiooni tekst, millega ühines ka Euroopa Ühendus. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris Helsingi konventsiooni 19. aprillil 1995. aastal. Konventsiooni sätete elluviimiseks on konventsioonis esitatud terve rida nõudeid, teiste hulgas ka maal paiknevatest punktreostusallikatest pärineva reostuse vältimiseks.
Poola Kõrgeima Kontrollikoja ettepanekul otsustasid Läänemeremaade kõrgeimad kontrolliasutused auditeerida Helsingi konventsiooni nõuete täitmist. Tulemusaudit viidi läbi paralleelauditina ajavahemikul 2000. aasta III kvartal kuni 2001. aasta I kvartal. Auditeeriti konventsiooni nõuete täitmisega seonduvat aastatel 1996-1999. Kõrgeimate kontrolliasutuste ühisraport on planeeritud avaldada 2001. aasta III kvartalis.


Läänemere "hot spots" - nn valupunktid Eestis

Soome lahe valupunktid:
Narva elektrijaamad (põlevkivi)
Kohtla-Järve tööstusrajoon
Kehra paberivabrik
Tallinna linn
Tallinna paberivabrik (paberivabrik lõpetas heitvete suunamise merre oktoobri kuul 1989. aastal, vabrik ei tööta alates 1992. aastast)
Põllumajanduslik hajureostus; (Ei ole aktuaalne)

Eesti läänerannik:
Haapsalu linn
Matsalu laht (looduskaitseala).

Riia laht:
Pärnu linn
Paide linn
Võhma lihakombinaat (suletud)
Põllumajanduslik hajureostus (ei ole aktuaalne)


Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 15.02.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 15.10.2015 21:22
  • Viimane ülevaatus: 15.10.2015 21:22

Veel uudiseid