TALLINN, 22. aprill 2003 - Riigikontroll leidis riigieelarvest tervisespordile mõeldud raha kasutamist auditeerides, et raha, mis peaks minema ainult tervisespordi edendamiseks, kasutatakse ka tippspordiks. Seda võimaldab praegune spordiseadus, milles vajaks täpsustamist tervisespordi mõiste.
Tervisesport peaks olema suunatud harrastusspordi kandepinna laiendamisele. Ka seaduses käsitatakse tervisesporti kui mittevõistluslikku liikumisharrastust, ent kogu Eestis kasutatakse tervisesporditoetust ka tippsportlastele, sh ka Eesti meistrite väljaselgitamiseks eri spordialadel. Samuti on tervisesporditoetuse summadega toetatud tippspordivõistkonda.
Raha ebasihipärast kasutamist võimaldas mitu tegurit. Ei õigusaktides ega ka toetusesaajatega sõlmitavates lepingutes polnud määratletud konkreetseid tegevusi, milleks toetus on mõeldud. Samuti polnud kehtestatud sanktsioone, mida rakendada võimalike lepingurikkumiste korral. Lepinguidki sõlmiti vaid nende taotlejatega, kes said raha ministeeriumist. 70% kasutajatest sai raha aga maavalitsustest, ning nendega lepingut ei sõlmitudki. Tartu ja Ida-Viru maavalitsustes, mille näitel Riigikontroll toetuse kasutamist auditeeris, ei nõutud raha saajatelt selle kulutamise kohta ka aruandeid.
Kultuuriministeerium teatas Riigikontrollile, et sel aastal on kavas muuta spordiseadust, täpsustades tervisespordi mõistet, mis piiritleb toetusesaajate ringi ja raha kasutamist. Riigikontrolli ettepanekute põhjal on juba muudetud ministri määrust, kus on selgemalt kirjas, millisel eesmärgil toetust kasutada tohib ning kuidas kasutamise kohta aru antakse.
Riigikontroll loodab, et uue korraga on aastas tervisepordile eraldatava 6,3 miljoni krooni kasutamine sihipärasemalt tagatud.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
22.04.2003 00:00
-
Viimane muudatus:
02.10.2015 18:00
-
Viimane ülevaatus:
02.10.2015 18:00