Kontroll hooldajatoetuse maksmise üle veel nõrk

05.02.2003 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 5. veebruar 2003 - Riik maksab inimestele, kes hooldavad puudega inimest ja seetõttu ei saa tööl käia, igakuist toetust. Riigikontroll auditeeris, kas praegune toetuse jagamise süsteem tagab selle, et toetust saaksid vaid need, kel selleks õigus. Auditi käigus leiti, et veel mitte.

Esmatähtis on veenduda, et toetuse taotleja ei käi tööl ning on hooldamisega sedavõrd hõivatud, et tal pole ka võimalik tööl käia. Pensioniametid tegid töötamist kindlaks põhiliselt tööraamatu sissekannetega. Taotlejatelt võeti ühtlasi kinnitus mittetöötamise kohta. Sotsiaalmaksu laekumist üldjuhul ei kontrollitud, mistõttu toetust olid saanud inimesed, kes olid töötanud muul viisil kui töölepingu alusel. Töötamise võimalikkust hooldamise kõrvalt pole toetust määrates üldse arvesse võetud. Nii said näiteks toetust vanemad, kelle laps elas nädala sees internaatkoolis. Mitmed internaatkooli lapsed olid ühtlasi riiklikul ülalpidamisel.

Riigikontroll ei pea õigeks, et hooldajatoetust makstakse end töötuks registreerinutele. Viimased ei ole pidanud tööst loobuma mitte puudega inimese hooldamise, vaid sobiva töö puudumise tõttu. Riik maksab töötutele omaette abiraha ning osutab teenuseid, et tagada nende peatne tööturule naasmine.

Praegu ei jälgita järjepidevalt, kas hooldaja puudega inimest ka tegelikult ja küllaldaselt abistab. Esines juhtumeid, mil abi olemasolus ja piisavuses võis tõsiselt kahelda. Näiteks maksti toetust nii üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolide päevaõppe õpilastele, ka nendele, kelle õppimiskoht oli hooldatava elukohast liiga kaugel selleks, et oleks saanud puudega inimest iga päev hooldada.

Puuduliku kontrolli tõttu ei saa täna veel kindel olla, et toetust ei maksta vanemale, kes nt abielulahutuse tõttu enam puudega last ei kasvata; hooldajale, kelle abistatav viibib haiglaravil; või hooldajale, kes ise pikemat aega haiglas on.

Seadus nõuab toetuse tagasimaksmist ainult siis, kui on esitatud valeandmeid, nõudmata tagasimaksmist neilt, kes on jätnud teatamata toetusesaamist mõjutavatest asjaoludest. Sestap jätavad toetusesaajad sageli ka teatamata ning liigselt makstud summade tagasinõudmine on juhuslik.

Riigikontroll on seisukohal, et puudused hooldajatoetuse maksmises on põhjustatud eeskätt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse üldsõnalisusest. Seetõttu soovitab Riigikontroll muuta seadus täpsemaks ning samuti tõhustada igapäevast kontrolli toetuse maksmise üle. Sotsiaalministeerium on juba ka alustanud Riigikontrolli soovituste täitmist.

Kokku makstakse hooldajatoetust ligi 30000 inimesele. Eelmisel aastal kulus selleks kokku umbes 105 mln krooni.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]

  • Postitatud: 05.02.2003 00:00
  • Viimane muudatus: 02.10.2015 18:23
  • Viimane ülevaatus: 02.10.2015 18:23

Veel uudiseid