TALLINN, 16. jaanuar 2003 - Riigikontroll tegi ülevaate alaealiste erikohtlemisest kriminaalmenetluses. Selgus, et hoolimata menetlejate tahtest menetleda alaealiste kriminaalasju erinevalt täiskasvanute omast ei saa praegu rääkida kriminaalmenetlusest, milles arvestataks igakülgselt lapse isiklikke ja sotsiaalseid eripärasid ning vajadusi. Pigem suhtutakse lastesse kriminaalmenetluses kui "väikestesse" täiskasvanutesse.
Riigikontroll soovitas justiits- ja siseministril seista selle eest, et lastega seotud kriminaalasju menetletaks kiiremini ja menetlejateks oleksid vastava ettevalmistusega spetsialistid. Lisaks tuleks kriminaalmenetluses oleva lapse kohta koguda enam taustinfot, et määrata talle mõjusamat karistust, rakendada erireegleid alaealiste kinnipidamisel ning kaitsta neid avalikkuse eest.
Kriminaalmenetluse ja -karistuse üheks eesmärgiks on mõjutada kuriteo sooritanud isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Seda eesmärki on kõige suurema tõenäosusega võimalik saavutada alaealiste õigusrikkujate puhul, kuna isiksuse väljaarenematuse tõttu on nad kasvatuslikele mõjutustele avatumad. Kiire ja õiglane kriminaalmenetlus, kus last koheldakse väärikalt, on oluline eeldus, et ta loobuks uute kuritegude toimepanemisest.
Riigikontroll tegi tulemusauditi, et hinnata pingutusi, mida on kriminaalmenetluse osapooled teinud selleks, et kriminaalmenetlus avaldaks alaealistele (13–18 a) soovitud mõju, st et isik loobuks uute kuritegude toimepanemisest.
Auditi tulemusel selgus, et Riigikontrolli uuritud näidete põhjal menetletakse alaealiste kriminaalasju keskmisest 29% kauem. Alaealistele spetsialiseerunud politseinikud, prokurörid ja kohtunikud üldjuhul puuduvad. Lapsele pole garanteeritud tugiisiku (sotsiaaltöötaja vms) olemasolu, kes teda toetaks ja hoolitseks, et oleksid tagatud tema õigused ja minimaalsed vajadused. Lisaks puuduvad võimalused suunata last eeluurimisvangla asemel pehmema re¸iimiga varjupaika.
Kriminaaltoimikute analüüs näitas, et reeglina on ainsaks infoallikaks lapse tausta kohta koolis koostatud iseloomustus, 26%-s analüüsitud kriminaaltoimikutest puudus aga igasugune teave alaealise sotsiaalse tausta ja iseloomu kohta. Ehkki see on oluline eeldus mõjusa karistuse määramiseks, pidid ka paljud kohtu esimehed tunnistama säärase info nappust kriminaaltoimikutes.
Riigikontrolli hinnangul pole tagatud, et info alaealise süüdistatava või kahtlustatava kohta ei levi isikutele, kes võivad seda infot alaealise suhtes kuritarvitada. Ei tehta kõike selleks, et alaealise üleastumistest teaks võimalikult vähe inimesi. Samuti on ka kuriteos kahtlustatava, süüdistatava ja süüdimõistetu alaealise eksponeerimine meedias õiguslikult reglementeerimata.
Riigikontroll soovitas justiits- ja siseministril alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiiruse ja kvaliteedi kasvu saavutamiseks ühe valikuna luua töökorralduslike muudatuste abil olukord, kus alaealiste kriminaalasju menetletakse eelisjärjekorras. Teise valikuna tuleks määrata alaealiste asju menetlema spetsiaalsed uurijad ja prokurörid.
Samuti soovitas Riigikontroll valmistada ette seadusemuudatused, mis välistaksid alaealiste kergekäelise suunamise eeluurimisvanglasse, tagaks lapse sotsiaalsete ja isiklike eripärade ning vajaduste väljaselgitamise enne kohtuotsust ning keelaks kriminaalmenetluse kajastamisel meedias alaealiste kahtlustatavate ja süüdistatavate eksponeerimise.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
16.01.2003 00:00
-
Viimane muudatus:
02.10.2015 18:26
-
Viimane ülevaatus:
02.10.2015 18:26