TALLINN, 29. november 2007 - Riigikontroll rõhutab vajadust arvestada rannale ja kaldale ehitamise planeerimisel avalike huvidega ning hinnata ehitamise tegelikke mõjusid. Puudulik ehitusjärelevalve, vähemõjusad sanktsioonid ning omavoliliste ehitiste seadustamise lihtsus soodustavad rannale ja kaldale ebaseaduslike ehitiste teket.
Rannale ja kaldale ehitamise planeerimisel avalike huvidega arvestamiseks vajalik üldplaneering oli Riigikontrolli auditi andmetel tänavu 1. oktoobri seisuga vaid 127 omavalitsusel, nendestki peaaegu pooled on valminud enne 2000. aastat ning 98 omavalitsust alles koostavad oma üldplaneeringuid.
Puuduva või aegunud üldplaneeringu tõttu määratakse paljude valdade arengusuunad erahuvist lähtuvate detailplaneeringute alusel. Et inimesed ei taju piisavalt detailplaneeringute olulisust, siis on avalikkuse huvi nende koostamise vastu väike ning diskussiooni ei toimu. Lisaks pole üksikute detailplaneeringute põhjal võimalik välja selgitada keskkonnamõju, mis tekib siis, kui rannale või kaldale lisandub järjest uusi ehitisi.
Auditit juhtinud peakontrolör Tarmo Olgo ütles olukorda kommenteerides, et detailplaneeringute kaudu üldplaneeringu küsimuste lahendamine tähendab sisuliselt, et eranditest on saanud reegel, mis pole aga normaalne.
Rannale ja kaldale võib ehitada vaid erandkorras ja selle lubamist peab omavalitsus põhjendama, kuid audit näitas, et neid põhjendusi iga kord pole või pole need koostatud piisava põhjalikkusega. Aastatel 2004–2006 on ranna või kalda ehituskeeluvööndit vähendatud 150 korral. Omavalitsused lükkavad otsustamise tihti Keskkonnaministeeriumi kaela ning ministeeriumi nõusolekust ei selgu alati sisulised põhjendused.
"Ehituskeeluvööndit võib vähendada ja see on seaduslik, kui selleks on mõjuvad ja mõistlikud põhjused ning see ei tekita ohtu avalikele huvidele, mille üheks komponendiks on keskkonnamõju. Iga selline erand peaks olema aga selgelt ja arusaadavalt põhjendatud, et igaüks võiks selles toodud argumentide toel otsuse mõistlikkuses veenduda," märkis peakontrolör Tarmo Olgo.
Mitmed rannale ja kaldale ehitamise piirangud on ebaselged, mistõttu kohaldatakse neid Eesti eri kohtades erinevalt või valikuliselt. Näiteks tuvastas Riigikontroll auditeeritud valdades juhtumeid, kus ranna või kaldaalale planeeriti tiheasustusala ilma selleks valitsuselt nõusolekut taotlemata.
Maavalitsuste järelevalve planeeringute üle ei taga, et avastataks omavalitsuste poolt planeerimisel tehtud vead, nt kaldaalale tiheasustusala ehitamise lubamine jms.
Suurt ohtu mitte ainult rannale ja kaldale, vaid õiguskuulekusele laiemalt põhjustavad probleemid ehitusjärelevalves. Kuna suuremas osas valdadest ei kontrollita süstemaatiliselt, kas ehitatakse loa alusel ja loa piires, siis ei avastata rikkumisi piisavalt vara, mille puhul oleks võimalik rikkumisele eelnenud olukord taastada.
Enamasti seadustatakse ebaseaduslik ehitis ilma selle põhjendatust kaalumata. Õigusrikkujaid ohustab vaid trahv, mille suurus on ehitushindadega võrreldes väike. Paljudel juhtudel ei määrata isikule üldse mingit trahvi.
Regionaalminister, keskkonnaminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister on Riigikontrolli auditiga tutvunud ning suures osas nõustunud auditis toodud järelduste ja soovitustega.
Riigikontroll korraldas auditi „Ehitustegevus ranna- ja kaldaalal”, et uurida, kas riik ja kohalikud omavalitsused kaitsevad ranna- ja kaldaaladele ehitisi planeerides avalikke huve.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
29.11.2007 00:00
-
Viimane muudatus:
15.09.2015 11:19
-
Viimane ülevaatus:
15.09.2015 11:19