TALLINN, 8. oktoober 2009 - Riigikontrolli hinnangul ei ole „Koolid korda!“ olnud mõjus koolikeskkonna korrastamise projekt. Projekti käivitumine venis, planeeritud mahus investeeringuid ei tehtud ning kokku suudeti korrastada vähem kui 5% kogu koolivõrgust. Projekti rahastamissüsteemi põhialused olid valed: tehingute skeem oli läbi mõtlemata, kallis ega soodustanud koolivõrgu terviklikku korrastamist.

Aastatel 2005–2008 renoveeris Riigi Kinnisvara AS kokku 27 koolihoonet. Ühtekokku on 2009. aasta märtsi seisuga koolimajadesse paigutatud ca 910 miljonit krooni ehk umbes pool algselt kavandatud mahust. Projekt „Koolid korda!“ ei ole olnud samm jätkusuutliku koolivõrgu kujunemise suunas, sest riigil puudus ja puudub ka praegu selge ettekujutus optimaalsest koolivõrgust.

Probleemid ei kao, sest suur osa Eesti ca 600 üldhariduskoolist vajab praegu ulatuslikumat remonti või renoveerimist. Koolide omanikuks on valdavalt kohalikud omavalitsused, osaliselt riik ning vähesel määral erasektor.

Projekti „Koolid korda!” rahastamiseks väljatöötatud keeruline rahastamissüsteem, millega püüti laenuraha kaasates võimendada riigi panustatava raha hulka ning seejuures näidata tegelikust väiksemaid kohustusi nii riigi kui ka omavalitsuste raamatupidamises, kukkus läbi. Koolivõrgu infrastruktuuri parandamiseks mõeldud rahastamissüsteemi, mis suudaks kõikjal Eestis tagada õpilastele nüüdisaegse õpikeskkonna ning pidada sammu koolide amortiseerumisega, ei ole suudetud luua.

Rahastamisega seotud segaduste tõttu on kõige enam kannatanud riigi ülalpidamisel olevad koolid, mille õpikeskkond on kaugel tänapäevasest standardist. Haridus- ja teadusministeeriumi venitamine riigikoolide investeerimisotsustega ja sobiva rahastamisskeemi ootamine on pidevalt edasi lükanud koolide remonti. Projektist „Koolid korda! ” veel kasutamata rahast piisaks nende koolimajade korrastamiseks, kuid riigi fiskaalpoliitiliste valikute tõttu (täita Maastrichti kriteeriumid euroga ühinemiseks) võib see võimalus luhtuda.

Tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo ütles auditi tulemusi kommenteerides: „Me ei tea täna, missugused koolid ja millises mahus on elujõulised ning kuidas peaks olema korraldatud nende koolide kordategemine ning pidev korrashoid. Kes selle eest riigi tasandil vastutab, ei ole selge.” Olgo nentis, et need järeldused on kahjuks sarnased nendega, mis Riigikontroll tegi viis aastat tagasi auditis „Riiklike investeeringute planeerimine üldhariduskoolidele ja nende vahendite kasutamine”.

„Neid otsuseid langetamata ei saa edasi liikuda ka uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemisel, mis on hetkel Riigikogus läbinud esimese lugemise. Riigikontroll on seisukohal, et kui optimaalset koolivõrku kindlaks ei määrata, on suur oht teha edaspidi valesid investeerimisotsuseid. Teiselt poolt ei ole võimalik suunata optimaalse koolivõrgu kujunemist, kui riik ei ole võtnud vastu oma investeerimisotsuseid. Otsustamise alused peavad lähtuma koolivõrgust, olema ühised, selged ja avalikud ning koolide korrastamise terviklahendusi toetavad,” sõnas peakontrolör Olgo.

Rahandusminister, haridus- ja teadusminister ning Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees nõustusid enamikuga auditi soovitustest. Haridus- ja teadusminister teatas, et ministeeriumis on valmimas maakonnapõhine koolivõrgu analüüs, mis koos koolivõrgu optimeerimisega peab lõpuks määrama kindlaks jätkusuutlike tugevate põhikoolide ning kvaliteetse õppega gümnaasiumide võrgu. Millal see aga juhtub, haridusminister ei täpsustanud.

Rahandusminister teatas, et 2009. aasta novembri lõpuks saab selgeks, milline on Riigi Kinnisvara ASi jaoks kõige otstarbekam tegevusformaat riigi kinnisvara haldamisel. Sellest sõltub ka aktsiaseltsi võimalik tulevane roll riigi poolt koolivõrku tehtavate investeeringute juhtimisel.

Riigikontroll auditeeris 2004. aastal algatatud koolide korrastamise programmi, millega oli ette nähtud investeerida koolihoonetesse ühtekokku 1,8 miljardit krooni. Uue programmiga loodeti põhimõtteliselt muuta varasemat riiklike investeeringute programmil põhinevat koolide korrastamise rahastamismudelit. Ideed asus ellu viima Riigi Kinnisvara AS, nimetades selle projektiks „Koolid korda!”. Riigikontroll hindas, kas projekt „Koolid korda!” on olnud mõjus ehk teisisõnu – kas projekt vastas talle pandud ootustele.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
Mob: 51 34900
E-post: [email protected] 

• Postitatud: 08.10.2009 00:00
• Viimane muudatus: 10.11.2015 17:58
• Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:58