Euroopa Liidu raha andmisel valdade ja linnade arendamiseks puudub tervikpilt

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 2. veebruar 2012 - Riigikontrolli audit, mis käsitleb Euroopa Liidu toetuste kasutamist valdade ja linnade sotsiaalse taristu arendamisel, näitab, et toetusraha eraldamise ja kasutamise kontrollimisel on probleeme, mis vajavad järgmiseks rahastamisperioodiks 2014−2020 lahendamist. 

Eesti on Euroopa Liidu (EL) toetuste kasutamiseks seadnud eesmärgid, mis peaksid aitama üle kitsaskohtadest, mis pärsivad riigi arenguvõimet ning põhjustavad mahajäämust Euroopa riikide hulgas. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liidu toetust saaksid projektid, mis seda liiki probleemide lahendamisele parimal viisil kaasa aitavad. Riigikontroll auditeeris, kuidas omavalitsused on kasutanud Euroopa Liidu toetusi, mis on neile eraldatud koolide, lasteaedade, kultuurimajade, noortekeskuste jms ehitamiseks ja renoveerimiseks.

ELi toetusrahaga on ehitatud hulk hooneid ja rajatisi, paranenud on võimalused teenuseid tarbida ning enamasti on suurenenud ka osutatavate teenuste hulk. Ometigi selgus, et riigi tasemel puudub täpne ülevaade juba olemasolevate hoonete paiknemise kohta. Nii ei saa ka hinnata, kuidas ELi toetustest tehtavad investeeringud mõjutavad teenusepakkujate omavahelist konkurentsi. Kuigi põhiosa rahast on läinud üldhariduskoolidele, ei ole praeguseni selgeks vaieldud, millised koolid on üldise õpilaste arvu vähenemise taustal jätkusuutlikud ning kuidas peaks seda arvesse võtma koolide investeeringute toetamisel. Seetõttu puudub Riigikontrolli arvates kindlus, et raha antakse projektidele, mille elluviimisest sünnib ühiskonnale pikaajaline kasu.

Riigikontrolli hinnangul ei ole auditeeritud projektide valikuprotsess olnud läbipaistev. Seetõttu ei ole selge, mille poolest on toetust saanud valdade ja linnade projektid paremad kui need, mis raha ei saanud. Samuti leiab Riigikontroll, et projektidele seatud eesmärkide täitmist ei kontrollita piisavalt. Tihti on ühel projektil mitmeid eesmärke, millest kõikide täitmises ei ole projekti lõppedes veendutud. Eesmärkide täitmist olid mingil viisil mõõtnud kuus auditeeritud omavalitsust. Kahekümne auditeeritu taustal ei ole seda palju ning võib järeldada, et projektidele on mõnel pool seatud eesmärgid, mille täitmises ei ole kavatsetudki selgusele jõuda. Ka ELi toetusi maksvad rakendusüksused on toetuste kontrollimisel asetanud põhirõhu kulude abikõlblikkusele ning objekti ehitustöödele. Kas projekti elluviimine on parandanud avalikke teenuseid ehk aidanud lahendada sisulisi probleeme, kontrollitakse selle kõrval vähe.

Riigikontroll auditeeris kokku 20 elluviidud projekti Euroopa Liidu tõukefondide eelmisest (2004−2006) ja käesolevast (2007−2013) perioodist. Nende põhjal hinnati nii toetuse saaja kui ka toetuste rakendusasutuste Siseministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ning rakendusüksuste Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Elukestva Õppe Sihtasutuse Innove tegevust. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on eraldatud toetusraha KOIT-kava projektidele ning noortekeskuste ja teavitamis- ja nõustamiskeskuste projektidele kokku ca 168 miljonit eurot. Selle rahaga on ajakohastatud vanu ja rajatud uusi objekte ligikaudu 180 omavalitsuses.

Auditis oli vaatluse all, kuidas rahastamiseks sobivaid projekte valiti, kas projektidele seatud eesmärgid täideti ning kas toetuse eraldaja eesmärkide täitmist kontrollis. Samuti analüüsiti auditi käigus projektide tulemusi ning nende püsimist mõjutavaid tegureid. Auditis ei hinnatud toetusmeetmetele seatud üldiste eesmärkide mõistlikkust ega mõõdetavust, vaid keskenduti konkreetsetele projektidele. Auditi tulemusena andis Riigikontroll kokku kaheksa soovitust regionaalministrile, haridus- ja teadusministrile, rahandusministrile ning Elukestva Õppe Sihtasutuse Innove ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatusele. Auditeeritud lubasid Riigikontrolli soovitustega arvestada järgmise Euroopa Liidu tõukefondide perioodi tegevustes.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+3726400777
+3725134900
toomas.mattson@riigikontroll.ee  

  • Postitatud: 1.02.2012 9:45
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 17:39
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:39

ELi toetusrahaga on ehitatud hulk hooneid ja rajatisi, paranenud on võimalused teenuseid tarbida ning enamasti on suurenenud ka osutatavate teenuste hulk.

Corbis/Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid