TALLINN, 22. september 2009 - Riigikontrolli audit kaitseotstarbelise varustuse hangete korraldusest näitas, et kaitseministeerium on aastatel 2005–2008 taotlenud ja saanud riigieelarvest kaitseotstarbelise varustuse ostmiseks raha rohkem, kui tegelikult kulutada suutis ja osalt ka kavatses.

Riigikontrolli hinnangul on see üks asjaoludest, mis on hägustavalt mõjunud võimalusele üheselt mõista, milline on kaitsekulude õige osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ühel või teisel aastal, arvestades ka foonil olevat eesmärki liikuda võimalikult kiiresti kaitsekulude taseme poole – kaks protsenti SKT-st.

Audit näitas, et probleeme esines hankeplaanide koostamisel ning Kaitseministeeriumi ja kaitseväe koostöös nende plaanide elluviimisel, mistõttu jäi sadu miljoneid kaitseotstarbelise varustuse ostmiseks eraldatud rahast aasta-aastalt kasutamata ning kanti regulaarselt üle järgmistesse aastatesse.

Riigikontrolli hinnangul on kaitseministeerium kasutanud kaitseotstarbelise varustuse ostmiseks eraldatud raha sihtotstarbeliselt ning hankemenetlused on enamasti sooritatud korrektselt.

Kaitseministri selgitusel olid aastalõpu suured ülejäägid tingitud eelkõige ebapiisavast haldussuutlikkusest, mitte riigikaitselise vajaduse puudumisest.
Kaitseministri hinnangu kohaselt on auditis märgitud puuduste tekkepõhjused nüüdseks likvideeritud.

Ühtlasi juhib audit tähelepanu selle, et puudub ühtne kokkulepitud metoodika kaitsekulude arvutamiseks SKT-st, mistõttu on kaitsekulutuste ja SKT suhte kohta esitatud avalikkusele väga erinevaid andmeid.

Kaitseministeeriumi 2008. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli 2007. aastal tegelike kaitsekulutuste ja SKT suhtarv 1,64%, 2009. aasta kevadel Riigikogus esinedes nimetas kaitseminister 2007. aasta suhtarvuks 1,78%, ministeeriumi kodulehe eelarverubriigi järgi oli see 1,77% ja NATO ametlikud andmed veebis näitavad Eesti 2007. aasta kaitsekulutuse tasemeks 1,9% SKT-st.

Veelgi erinevamad andmed riigikaitsekulude ja SKT suhtest on Statistikaametil, kelle metoodika kohaselt oli 2007. aastal selleks protsendiks koguni 1,3.
Kaitseministeeriumi selgituse kohaselt lähtub ministeerium oma andmete esitamisel rahandusministeeriumi antavast majandusprognoosist. Ministeeriumi väitel näitab NATO andmestikus Eesti kohta figureeriv arv (1,9%), milline on suhe kaitsekuludeks eraldatud ning meie Kaitseministeeriumi poolt NATO-le teatatava rahasumma ja SKT prognoosi vahel, mille on Eesti kohta andnud rahvusvahelised organisatsioonid (ministeerium ei teadvat, millise organisatsiooni millise ajamomendi prognoosi NATO oma arvutustes kasutab).

Riigikontroll nendib, et samas tuleks NATO juhiste kohaselt aruandes näidata mitte kavandatud, vaid tegelikult tehtud kulutusi (payments made during period). Riigikontrolli arvates peaks Eesti püüdlema selle poole, et kõigis infokanalites esitatakse ühesugused andmed selle kohta, kui suur on riigi kaitsekulude osakaal SKT-st; kaitseminister selles probleemi ei näe – ministeerium lähtuvat oma arvutustes NATO metoodikast ja NATO avaldatavate andmete eest vastutab NATO.

Sõjalise kaitse arengukavas aastateks 2009–2018 on seatud eesmärgiks suurendada kaitsekulutuste osakaalu SKT-s 2%-ni, mistõttu on Riigikontrolli arvates oluline omada täit selgust, millise metoodika kohaselt seda suhet tuleb arvestada, kuna kaitsekulutuste osakaalu arvestamisel SKT-st võrdub iga protsendikümnendik mitmesaja miljoni krooniga.

* * *

Auditi eesmärgiks oli anda hinnang kaitseotstarbelise varustuse hankimise rahastamisele ja üldisele korraldusele. Hinnati raha taotlemist ja eraldatud raha kasutamist, hangete korraldamiseks vajalike juhiste olemasolu ja järgimist, sh lepingupartnerite valikut ja lepingute täitmist.

2008. aastal kulutas riik kaitseotstarbelise varustuse ostmiseks üle 1,5 miljardi krooni, mis moodustab ligi kolmandiku kaitseministeeriumi kassapõhistest kulutustest. Praeguse sõjalise kaitse arengukava kohaselt kavatsetakse järgmise 10 aasta jooksul kulutada riigikaitseks ligikaudu 60 miljardit krooni, sellest 40% (st 24 miljardit krooni) kaitseotstarbelisteks hangeteks ja ehitusteks.

Auditeeritavateks olid Kaitseministeerium ja Kaitseväe Logistikakeskus. Auditi toimingud tehti 2008. aastal. Keskenduti aastatel 2006–2007 tehtud otsustele ja hangetele.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
Mob: 51 34900
E-post: [email protected] 

• Postitatud: 22.09.2009 13:35
• Viimane muudatus: 10.11.2015 17:57
• Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:57