Vedelkütusevaruga seotud probleemid tuleb lahendada ja riskid maandada

Toomas Mattson | 15.07.2009 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 15. juuli 2009 - Riigikontrolli audit näitas, et riigi vedelkütusevaru moodustamiseks ja haldamiseks loodud riigi äriühingul Vedelkütusevaru Agentuur kulges varu moodustamine mitme aasta jooksul hädiselt – kütusevaru ei suudetud moodustada seaduses nõutud tempos ja koguses. 2009. aasta lõpuks nõutud kütusevaru moodustatakse, kuid puudub tõhus plaan selle kasutamiseks kriisiolukorras.

Euroopa Liidule ja valitsusele esitatud agentuuri aruanded näitasid aastatel 2007–2008 vedelkütusevaru tegelikkusest suuremana, kuna riikliku vedelkütusevaru hulka arvati seaduse nõudeid eirates ka kütusefirmadele kuulunud kütust, kuigi tulnuks näidata vaid riigile kuuluvat kütust või kütust, mille kohta oli sõlmitud vastavad lepingud. Nii jäi kütusevaru moodustamise edenemisest ekslikult parem mulje, kui see tegelikkuses oli.

Riigikontrolli arvates ei ole riigieelarvest tehtud rahaeraldused vedelkütusevaru soetamiseks lähtunud tegelikest vajadustest. Raha on antud põhjendamatult palju ning pikalt ette, kuna Vedelkütusevaru Agentuur on nõudnud rahaeraldusi enne hangete korraldamist ning arvestanud seejuures kütusehindade suure kõikumisega. Selle tulemusena on aastatel 2006–2008 agentuuri kuu keskmine rahajääk olnud ca 490 miljonit krooni. Riigikontrolli hinnangul on võimalik agentuuri aktsiakapitali vähendada ehk riik saaks sealt välja võtta ligi 400 miljonit krooni.

Ühtlasi juhib Riigikontroll tähelepanu sellele, et vedelkütusevaru seaduses nõutud Eestis hoiustatava vedelkütusevaru miinimumsuurus (15 päeva) on liiga väike, et tagada kütusetarnete raskuse korral majanduse tõrgeteta toimimine. Arvestades eri etappide (tankeri leidmine, meretransport, kütuse pumpamine) ajakulu, võtab talvisel ajal välismaal hoiustatud kütuse Eesti tanklatesse tarnimine logistiliselt aega 22–29 päeva. 2009. aasta maist on Eestis hoiustatava diislikütuse ja bensiini varu suurendatud 32–42 päevani, mis katab vajaduse ka juhul, kui kütust tuleks juurde tuua Soomest, Rootsist või Taanist meritsi rasketes ilmastikutingimustes.

Riigikontrolli hinnangul ei ole ka järelevalve vedelkütuse julgeolekuvaru säilimise üle küllaldane. Riiklik järelevalve varu säilimise üle puudub ning Vedelkütusevaru Agentuuri enda rakendatud kontrollisüsteemid ei anna piisavat kindlust varu tegeliku olemasolu kohta.

***
Auditi eesmärgiks oli uurida, kas AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur on nõuetekohaselt moodustanud riigi vedelkütuse julgeolekuvaru ning sisse seadnud piisava järelevalve, mis kindlustab varude kvaliteetse säilimise.
Auditi käigus soovis Riigikontroll veenduda, kas vedelkütusevarud on vajaduse korral operatiivselt kasutuselevõetavad, et tagada kriisiolukorras Eesti majanduse tõrgeteta toimimine 90 päeva jooksul.

Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud moodustama kütusevaru, mis vastaks 90 päeva keskmisele riigisisese tarbimise mahule. Varu peab koosnema neljast kütuse liigist: bensiin, diislikütus, lennukipetrool ja raske kütteõli. Eestile antud üleminekuperiood näeb ette, et 90 päeva varu peab olema moodustatud järk-järgult hiljemalt 2009. aasta lõpuks. Varu soetuskulud katab riik rahaliste sissemaksetega Vedelkütusevaru Agentuuri aktsiakapitali, mida senini on tehtud ca kahe miljardi krooni ulatuses.


Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
Mob: 51 34900
E-post: [email protected]
 

  • Postitatud: 15.07.2009 00:00
  • Viimane muudatus: 28.08.2015 21:16
  • Viimane ülevaatus: 28.08.2015 21:16

Veel uudiseid