Raha ei tohi tuulde lennata
TALLINN, 9. juuli 2009 - Riigikontroll hindas riigi kutseõppeasutuste ümberkorraldamise tulemuslikkust ja leidis muu hulgas, et riik ei tohiks kutsekoolidesse investeerida miljardeid kroone enne, kui pole selge, mis saab üldhariduse reformidest ja kuidas vähenev õpilaste hulk jaguneb üld-, kutse- ja kõrghariduse vahel. Toimuvate muudatuste taustal tuleks investeeringud üle vaadata, sest hilisemad otsused lähevad kalliks maksma.
Riigikontrolli hinnangul on viimastel aastatel kutseharidussüsteemis toimunud rida positiivseid muutusi: korrastatud on õppekavaarendus ja kinnitatud riiklikud õppekavad, ajakohastatud on kutsehariduse õiguslikku keskkonda ja uuendatud kutsesüsteemi, oluliselt on edasi arendatud täiendus- ja ümberõppe korraldust ning välja töötatud riikliku koolitustellimuse esitamise metoodika.
Üheks peamiseks ohuks on lähiajal tehtavate investeeringutega praeguse kutseharidusvõrgu põlistamine tingimustes, kus haridus- ja teadusministeeriumi prognoosi järgi õpib kutsekoolides aastal 2013 üle 5500 õpilase vähem. Lisaks on käimas üldharidusvõrgu reform, mis võib kaasa tuua olulisi muudatusi. Kutseõppeasutuste õppekeskkonna ajakohastamiseks on kavas investeerida aastaks 2013 üle 3,6 miljardi krooni, mis jagatakse 29 kutseõppeasutuse vahel.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul tuleks vältida kümnete miljonite kroonide investeerimist koolidesse, mida ootab mõne aasta pärast õpilaste vähesuse tõttu sulgemine.
Riigikontroll juhib auditis tähelepanu ka asjaolule, et kutseeksamite sooritajate osakaal ulatub vaid kolmandikuni lõpetajatest, mis tähendab, et enamik lõpetajatest lahkub koolist kutseoskust tõendavat dokumenti omandamata.
Tõsiselt muret tekitav on muukeelsetes õpperühmades, seega eeskätt Ida-Virumaal õppinute nõrgad riigikeele riigieksami tulemused ja neis kajastuv nõrk riigikeele omandamise tase. See omakorda aga vähendab kutseõppeasutuse lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.
Endiselt on probleemiks õpingud katkestanute suur osakaal kutsehariduses (19,8% 2008. a).
Kutseõppe paindlikumaks ja populaarsemaks muutmiseks on viimastel aastatel kutseõppes loodud erinevaid õppeliike, kuid nende rakendumisel on raskusi.
Riikliku koolitustellimuse koostamisel peab Riigikontroll oluliseks, et senisest enam põhjendataks riikliku koolitustellimuse kohtade jaotust kutseõppeasutuste vahel. Praegu toimiv süsteem, kus riiklik koolitustellimus kutseõppeasutustele ei sõltu otseselt koolitustellimuse täitmisest, ei ole kutseõppeasutuste jaoks motiveeriv.
Auditi eesmärgiks oli analüüsida, kuidas on kutsehariduses saavutatud valitsuse seatud eesmärgid ja millised on peamised kitsaskohad seoses kutsehariduse arenguga.
Lühidalt: mida see audit näitas?
- Riik ei tohiks kutsekoolidesse investeerida miljardeid kroone enne, kui pole selge, mis saab üldhariduse reformidest ja kuidas vähenev õpilaste hulk jaguneb üld-, kutse- ja kõrghariduse vahel.
- Kutseeksami teeb vaid kolmandik lõpetajatest, mis tähendab, et enamik neist lahkub koolist kutsemeisterlikkuse taset tõendava dokumendita.
- Tõsiselt muret tekitav on olukord venekeelsetes õpperühmades, seega eeskätt Ida-Virumaal õppinute nõrgad riigikeele riigieksami tulemused ja neis kajastuv nõrk riigikeele oskus vähendab inimeste võimalusi tööturul.
- Endiselt on probleemiks õpingud katkestanute suur osakaal kutsehariduses (19,8% 2008. a).
- Riigikontrolli hinnangul on viimastel aastatel kutseharidussüsteemis toimunud siiski mitmeid positiivseid muutusi.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja 640 0777
513 4900
[email protected]
-
Postitatud:
09.07.2009 13:31
-
Viimane muudatus:
28.08.2015 21:19
-
Viimane ülevaatus:
28.08.2015 21:19