TALLINN, 4. juuli 2014 – Eesti Wabariigi sõjaeelse riigikontrolöri Karl Soonpää Ameerika Ühendriikides elavad tütred Maie Lippand ja Heljo Alari annetasid Eesti Vabariigile oma isa päeviku, mis kajastab elu ja meeleolusid ning eriti mahukalt valitsuse istungitel kõneldut Eesti jaoks pöördelistel ja saatuslikel aastatel 1939–1940.

Karl Soonpää tütar Maie Lippand (85) andis täna päeviku üle riiki esindavale Eesti Ajaloomuuseumile. Ta märkis oma kõnes, et see on talle väga emotsionaalne hetk, sest tema isa on neid päevikulehti puudutanud. Maie Lippand rõhutas tänasel USA iseseisvuspäeval, et tema elu Ameerikas on kulgenud hästi ja et ta on üles kasvatanud neli last – kaks poega ja kaks tütart, kes on kõik eestlased. Tal on neli tütrepoega, kes samuti oskavad eesti keelt ning on huvitatud Eesti ajaloost. Maie Lippandiga koos oli päeviku üleandmise tseremooniale Eestisse saabunud ka tema lapsi ja lapselapsi USAst. Päeviku võttis vastu ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis, kes vormistas sellekohase akti ja võttis olulise museaali muuseumikogusse arvele, öeldes, „et Riigikontrollil vara arvestuse asjus etteheiteid ei oleks“.

Riigikontrolör Alar Karis nentis oma kõnes, et päevikud on alati väga personaalsed, sest inimesed on neid kirjutades ausad, kirjeldades ka oma kahtlusi ja kõhklusi, samuti näidates teiste inimeste kahtlusi, kõhklusi ning ka naiivsust. Karis tänas Karl Soonpää tütreid, et nad usuvad Eesti riiki ja usaldavad selle päeviku hoidmise Eesti Ajaloomuuseumile, kelle ülesanne mäluasutusena on talletada Eesti riiki puutuvat.

Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho luges kokkutulnuile ette katkendeid Karl Soonpää päevikust. 1990. aasta teisel poolel oli just Akadeemia see väljaanne, kus päeviku tekst avalikkusele kättesaadavaks sai.

Kirjastaja Sirje Endre, kes kirjastas Riigikontrolli 90. aastapäeva tähistamiseks 2009. aastal raamatu „Faatum. Eesti tee hävingule. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939–1940. Molotovi-Ribbentropi pakti tagamaad. Dokumente ja materjale“, ütles oma sõnavõtus, et tema jaoks on omamoodi sümboolne, et päeviku üleandmine Eesti riigile leiab aset just päevil, mis toimib laulu- ja tantsupidu. Endre nentis, et Eesti on küll väike riik, kuid tema ajalugu on suur, ning rõhutas vajadust tuua see ajalugu tänase noore põlvkonnani, et too tajuks sidusust ajaloofaktide vahel ning tunnetaks rahva ühismälu. Endre rõhutas, et oma vabadust ei ole võimalik kaitsta, kui ei tunta selle vabaduse saavutamise ja ka kaotamise lugu.

Riigikontrolör Karl Soonpää päeviku üleandmise juures viibisid esindajad Riigikontrollist, Eesti Ajaloomuuseumist, samuti õiguskantsler Indrek Teder, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, president Arnold Rüütel, Toronto Ülikooli emeriitprofessor Olev Träss, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Karli Kütaru, Eesti Audiitorkogu president Kaido Vetevoog, literaat Mart Orav, Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, esindajad mitmetest riigiametitest ja organisatsioonidest, samuti Karl Soonpää sugulased nii Eestist kui ka Ameerika Ühendriikidest.

Taustaks Karl Soonpää päeviku kohta:

Riigikontrolör Karl Soonpää pidas ajavahemikul 13. septembrist 1939 kuni 22. juunini 1940 päevikut, kuhu pani kirja üles valitsuse istungitel räägitut ja muid tähelepanekuid Eesti elu kohta. Päevikuga samade kaante vahel on ka Soonpää märkmed vabadussõja kohta.

Pärast Karl Soonpää hukkumist 70 aastat tagasi, 1944. aasta suvel, põgenes tema abikaasa Antonie koos kolme lapsega Eestist ja jõudis lõpuks Ameerika Ühendriikidesse.

Karl Soonpää päevik säilis siia jäänud sugulaste käes eravalduses. Selle tekst avaldati esimest korda ajakirjas Akadeemia 1990. aasta teisel poolel.

2009. aastal andis Riigikontroll koostöös kirjastusega SE&JS Karl Soonpää mälestuseks ja Riigikontrolli 90. aastapäeva tähistamiseks välja raamatu „Faatum. Eesti tee hävingule. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939–1940. Molotovi-Ribbentropi pakti tagamaad. Dokumente ja materjale.“ Raamatu on koostanud ja päevikut kommenteerinud Küllo Arjakas, kujundanud Andres Tali, illustreerinud Toomas Mattson.

Karl Soonpää päevikust saab muu hulgas teada,

• mida president Konstantin Päts, peaminister Jüri Uluots, kindral Johan Laidoner ja teised riigimehed 1939. ja 1940. aastal valitsuses Eesti olukorrast ja saatusest tegelikult rääkisid;
• kes oli see Eesti tipp-poliitik, kes tahtis pärast baaside lepingu sõlmimist asuda otsekohe kaitsekulutusi kärpima ja tegema rahva hulgas kihutustööd, et saavutada Nõukogude baasidele heakskiit;
• missugused paberid ja miks lasi peaminister Kaarel Eenpalu ära põletada 1939. aasta sügisel;
• kuidas tähistati Eesti Vabariigis juba 1939. aasta 7. novembril oktoobrirevolutsiooni 22. aastapäeva;
• kuidas Eesti Vabariik tegi endale musta raha, osaledes Euroopas relvade salakaubanduses;
• kes Eesti poliitikutest saatis Jossif Stalinile sünnipäeva puhul eraldi isikliku telegrammi;
• mida arvasid Eesti juhid võimalusest leevendada vaikiva ajastu reegleid ja lubada taas erakondade tegevust.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900
[email protected]
[email protected]
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll
www.twitter.com/riigikontroll

• Postitatud: 04.07.2014 16:00
• Viimane muudatus: 15.08.2015 23:57
• Viimane ülevaatus: 15.08.2015 23:57