Muuseumid on muutunud ärksamaks

Toomas Mattson | 2.09.2011 | 15:11

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 2. september 2011 - Riigikontrolli järelaudit näitas, et muuseumid on kuuel viimasel aastal tegutsenud ärksamalt ja tulusamalt, enam külastajate ja uurijate huvides, kuid jätkuvalt on häda ruumipuuduse ja ebasobivate säilitustingimustega. Muuseumivarade üle ei peeta endiselt nõuetekohast arvestust ning kogudest puudub seetõttu kõigekülgne ülevaade. 

Suurima muutusena võrreldes 2005. aastaga, mil Riigikontroll korraldas eelmise muuseumide auditi, on loodud võimalus tutvuda muuseumikogudega internetikeskkonnas ühtses muuseumide infosüsteemis (MuIS). Infosüsteemi pole aga suurt hulka kogusid jõutud kanda ning infot museaalide kohta on sisestatud napilt. On juhtumeid, kus kirjeldus piirdub minimaalse infoga museaali kohta – näiteks stiilis „tool“, „taldrik“, „dokument“ –, mida ei saa pidada piisavaks. Olemasoleva tööjõuga ei jõuta vajalikku tööd mõistliku aja jooksul ära teha ja tõenäoliselt kulub kogu nõutava või ka olemasoleva info täielikuks sisestamiseks aastakümneid.

Kuigi 2010. aastal käidi muuseumides vähem, on nende külastatavus üldiselt olnud tõusutrendil ja kasvanud enam kui teistes kultuuriasutustes. Ka Kultuuriministeerium on suuresti tegutsenud (sh investeeringute jagamisel) muuseumide külastatavuse kasvu huvides.

Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo ütles, et „ühelt poolt tegutsevadki muuseumid enam külastajate ja uurijate teenindamisega, teisalt on muuseumid tegevuskulude kärpimise tõttu olnud lihtsalt sunnitud omatulu suurendama. Muuseumide omatulu on auditeeritud perioodil koguni kahekordistunud. Karikas-klaasi-taga tüüpi muuseumid lihtsalt ei tule enam toime.“

Kuigi muuseumidesse läheb enamik valitsemisala investeeringutest ning üle kolmandiku valitsemisala tegevuskuludest, peavad muuseumid rahapuudust ja sellega seotult tööjõu puudust ikkagi peamiseks probleemiks.

Ülevaade kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigimuuseumide kogudest on paranenud, kuid osa varast ei ole endiselt nõuetekohaselt arvele võetud või inventeeritud. Muuseumides on aga ka sellist materjali, mida ei ole üldse arvele võetud.

Vähem kui pooled muuseumid on suutnud kogusid nõuetekohaselt inventeerida. Inventuuridega on katmata kokku 8% kõigist museaalidest. Kogud kasvavad samas kiiresti ning nende arvestusega seotud tööd tuleb üha juurde. Auditeeritud riigimuuseumide kogude suurus oli 2010. aastal 4,1 miljonit museaali. Võrreldes 2005. aastaga on kogud kasvanud kokku 16,5% (keskmiselt 3,3% aastas). Rahvusvaheliselt peetakse tavapäraseks, et kogud ei kasvaks aastas rohkem kui 2%.

Ruumipuudus on endiselt üks muuseumide suurimaid probleeme. Osa museaale on seetõttu ebasobivates tingimustes tööruumides, keldrites, katusealustes või kuurides. Vaid ligi pooltes muuseumides on museaalide säilitustingimused head või rahuldavad. Kuigi muuseumidesse on viimastel aastatel palju investeeritud, pole hoidlad olnud prioriteediks, sest nende ehitamiseks ega renoveerimiseks ei saa kasutada Euroopa Liidu toetusraha.

Kultuuriministeerium ei ole täitnud mitmeid Riigikontrolli 2005. aasta auditis tehtud soovitusi. Mitmeid olulisi alusdokumente ei ole välja töötatud. Endiselt puudub ühtne üleriigiline kogumispoliitika, mis võimaldaks muuseumidevahelises tööjaotuses kokku leppida. Sellega pole loodud eeldusi muuseumivarade läbimõeldud ja koordineeritud kogumiseks. Ka Kultuuriministeeriumi juhend muuseumide kogumispoliitika dokumentide koostamiseks pole siiani valmis.

Muuseumide infosüsteemi ei ole museaalide üle peetava arvestuse alusena seadustatud. Kogude korrastamise põhimõtted on läbi vaatamata ja seetõttu pole ka juhul, kui varasem kogumistegevus pole toimunud läbimõeldult ega põhjendatult, võimalik muuseumikogusid korrastada.

Taustaks

Riigikontroll korraldas auditi, et hinnata, millised muudatused on toimunud muuseumikogude haldamises, säilitamistingimustes ning eksponeerimisel pärast Riigikontrolli 2005. aasta auditit „Muuseumivarade arvestus, säilimine ja kasutamine“ .

Audit hõlmas kõiki Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid riigimuuseume (lisaks A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel, mille asutajaõigusi teostab Siseministeerium). Kokku hinnati 28 muuseumi tegevust. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis kokku 245 muuseumi, neist 89 muuseumi kuulusid riigile, 81 kohalikele omavalitsustele ja 75 olid eraõiguslikud. Kõigis muuseumides oli 2010. aastal kokku 10 miljonit museaali.

Muuseumidele on aastatel 2005–2011 riigieelarvest investeeringuteks eraldatud ligi 70,5 miljonit eurot. Muuseumide tegevuskuludeks on 2011. aastal planeeritud üle 13 miljoni euro.

Muuseumivarad kuuluvad riigi poolt alatisele säilitamisele. Kord juba muuseumikogusse vastu võetud museaali on võimalik kogust välja arvata ainult väga piiratud juhtudel (museaali taastamatult kahjustumise, hävimise, kaotsimineku, teisele muuseumile üleandmise või omanikule tagastamise tõttu).
 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+3726400777
+3725134900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
 

  • Postitatud: 2.09.2011 15:11
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 17:47
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:47

Virumaa Muuseumid on juba aastaid näidanud, et külastajatele on võimalik esitada eksponaate ja ajalugu haaravalt. Pildil on Peterburist pärit perekond lustimas kahuri juures.

Virumaa Teataja/ Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid