TALLINN, 18. aprill 2024 – Erivajadusega täiskasvanud on abi otsides üksi jäetud ning vajaks märksa selgemat juhendamist, leidis Riigikontroll täna avaldatud ülevaates. Sotsiaalministeeriumil tuleks oluliselt vähendada sotsiaalhoolekande süsteemi killustatust ja abivajajate jooksutamist erinevate asutuste vahel.
„Abi vajav inimene ei pea olema sotsiaalhoolekandesüsteemi eriteadlane,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Kui inimene ei tea, milline abi on olemas, kust ja kuidas on võimalik seda saada, jääb ta sellest abist tõenäoliselt ilma.“
Abi saamise korraldus jaguneb tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja töövõimesüsteemide vahel. Sarnaste nimedega teenuseid pakutakse kolmest eri süsteemist erinevatel tingimustel ja osalt kattuvale sihtrühmale. Ka abiandjatel ei ole ühtset ülevaadet inimese tegelikest vajadustest ja talle juba pakutud abist.
„Sotsiaalministeeriumil tasuks sotsiaalhoolekanne ümber korraldada nii, et mitte erivajadusega abivajaja ei pea otsima oma teed süsteemi eri lülide vahel, vaid väljaõppega spetsialist, kel on ka ligipääs asjakohasele infole, suunab ta vajalikku kohta,“ ütles Janar Holm. Riigikontroll leiab, et abi leidmise teekonda aitaks lühendada see, kui kaks sarnast ja paralleelset süsteemi – töövõime hindamine ja puude tuvastamine – liidetakse ühtseks tegutsemisvõime hindamiseks.
Üks probleeme on ka see, et abi ja toetuste saamiseks peab inimene laskma oma olukorda korduvalt hinnata, kuid pakutav abi ei muutu neile korduvatele hindamistele vaatamata tema vajadustele vastavamaks. Hinnatakse pigem seda, kas inimese olukord vastab toetuse või teenuse saamise tingimustele. Tuleks välistada olukord, et inimene peab esitama omavalitsusele andmeid, mille ta on riigile juba esitanud. Oma olukorra korduv kirjeldamine ja mitmete taotluste esitamine ei ole inimese väärikas kohtlemine.
Riigikontroll leiab, et eraldi tähelepanu alla tuleks võtta inimeste abini jõudmise teekond, sest see on osa riigi toest. Ülevaate tegemise käigus selgus, et ehkki Sotsiaalministeerium on parasjagu kavandamas sotsiaalhoolekandes mitmeid väiksemaid muudatusi, pole ta võtnud ette reforme, mis aitaks süsteemi olulisemalt ümber korraldada.
Taustaks
Riigikontrolli aruanne keskendus erivajadustega täiskasvanute ehk 18-aastaste või vanemate erivajadus(t)ega inimeste abi saamise teekonnale. Aruandes käsitleti kõiki erivajadusi sõltumata sellest, kas Sotsiaalkindlustusamet on need tuvastanud või mitte.
Riigikontroll koostas auditi „Riigi ja omavalitsuste tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“ põhjal kaks aruannet. Täna avaldatud aruanne keskendub riigi tegevusele Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Järgmisel kuul avaldatav aruanne keskendub omavalitsuste tegevusele erivajadustega inimeste toetamisel.
Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 5615 0280
[email protected]
[email protected]
http://www.riigikontroll.ee/
-
Postitatud:
18.04.2024 11:00
-
Viimane muudatus:
17.04.2024 23:31
-
Viimane ülevaatus:
17.04.2024 23:31
Oma olukorra korduv kirjeldamine ja mitmete taotluste esitamine ei ole inimese väärikas kohtlemine, leiab Riigikontroll.
Margus Ansu / Postimees / Scanpix
Lisamaterjalid
Dokumendid