Riigikontroll: e-residendiks on saanud kehtiva kriminaalkaristuse ja ärikeeluga välismaalased – taustakontroll vajab põhimõttelisi muudatusi

Priit Simson | 29.07.2020 | 8:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 29. juuli 2020 – Eesti e-residendiks saada soovijate taustakontroll ning rahvusvaheline infovahetus vajab põhimõttelisi muudatusi, et vähendada kehtiva kriminaalkaristuse ja ärikeeluga välismaalaste võimalusi saada e-residendiks, leiab Riigikontroll täna avaldatud auditiaruandes „E-residentsuse programmi tulemuslikkus“.

Riigikontroll järeldas, et 2014. aasta detsembris algatatud e-residentsuse programmi tulud hakkasid esimese viie tegevusaasta lõpuks ületama kulusid. Samas ei suuda praegune eel- ja järelkontroll tagada, et programmis osalevad üksnes õiguskuulekad välismaalased. „E-residentsuse programmi näol sündis miski, mis on kasvatanud Eesti tuntust ja toonud tulu,“ ütles riigikontrolör Janar Holm, osutades, et e-residendid on loonud Eestis üle 1300 töökoha, mille keskmine palk on Eesti keskmise ringis. „Teisalt peame arvestama, et mida tuntum on e-residentsus, seda laiemalt levivad ka uudised, kui midagi läheb halvasti. E-residentsuse valges raamatus on rõhutatud, et väikese riigi suurim vaenlane on halb maine, olgu maksuparadiisi või kurikaelte varjajana. On olulisi riske, mida pole praegu maandatud,“ lisas Holm.

Riigikontroll tuvastas, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on e-residendi digi-ID välja andnud välismaalastele, kellel on välisriigis kehtiv kriminaalkaristus. „Kui tegime päringu Soome karistusregistrisse, siis selgus, et 48-l Soome kodakondsusega e-residendil oli digi-ID taotlemise hetkel Soomes kehtiv kriminaalkaristus, neist veerandi puhul reaalne vanglakaristus ja viiendikul karistus majanduskuritegude eest,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. „Ilmselt poleks nad e-residendiks saanud, kui see teave oleks olnud varem PPA-le kättesaadav.“

Politsei- ja Piirivalveameti sõnul ei ole neil e-residendi digi-ID väljaandmisel võimalust välisriikide karistusinfot saada, kui seda pole kantud rahvusvahelistesse andmebaasidesse. Ent teave ei liigu piisava ladususega ka Politsei- ja Piirivalveameti sees. PPA on jätnud kehtetuks tunnistamata digi-ID mõnedel e-residentidel, kes on selle dokumendi kehtivuse ajal Eestis toime pannud kuriteo. Eesti karistusinfo saamise üheks takistuseks järelkontrollis on see, et puuduvad IT-lahendused, mis võimaldaksid teha masspäringuid karistusregistrisse. IT-lahendusi pole suudetud tagada Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) juhtimis- ja personaliprobleemide tõttu. SMIT möönis, et neil on olnud raskusi e-residentsusega seotud IT-lahenduste õigeks ajaks valmis saamisega.

Lisaks on PPA välja andnud digi-ID neile välismaalastele ning jätnud kehtetuks tunnistamata dokumendi neil e-residentidel, kellel on välismaal kehtiv ärikeeld. Selle tulemusel tegutsevad ärikeeluga e-residendid Eesti ettevõtetes juhatuse liikmena.

Eesti tunnustab välisriikidest Soome ärikeeldusid. PPA sõnul ei saanud nad kuni 2019. aasta aprillini kasutada eelkontrollis Soome ärikeeldude infot IT-lahenduste puudumise tõttu. Järelkontrollis ei saa PPA samal põhjusel Soome ärikeeldusid siiani kontrollida. Teiste riikidega ärikeeldude andmevahetus puudub, see eeldab riikidevahelisi kokkuleppeid.

Maksu- ja Tolliameti selgituste kohaselt puuduvad neil vahendid ja võimalused, et hinnata inimeste maksukäitumist, sh ärikeelu saamist välismaal, mistõttu piirdub amet päringute tegemisega Eesti andmebaasidesse. Samas ei ole enamik e-residentidest Eestis käinud ega siin ettevõtlusega tegelenud. Seega ei piisa ainult Eesti andmebaaside kasutamisest, et hinnata välismaalaste maksude ja ettevõtlusega seotud õiguskuulekust.

Riigikontroll ei pea mõistlikuks, et Eesti annab digi-ID välismaalastele, kelle senisest tegevusest ega Eestisse panustamise kavatsusest ei tea riik midagi. E-residendi digi-ID väljaandmisel pole välismaalasel kohustust hakata panustama Eesti majandusse, haridusse, teadusesse või kultuuri, ehkki see on dokumendi väljaandmise seaduslik eesmärk. Samuti ei sõltu digi-ID pikendamine sellest, kas välismaalane on panustanud Eestisse või mitte.

Riigikontroll leidis, et e-residentsuse programmi tulud ületavad kulusid ligi 10 miljoni euro võrra, kuid programmi kaudu saadav tulu sõltub väikesest hulgast ettevõtetest. 95% tuludest pärineb 6% ettevõtetelt. Samas pole programmi eest vastutaval Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-residentsuse meeskonnal järjepidevat ja ühetaolist ülevaadet programmi kogutuludest ega -kuludest. Riigikontroll tuvastas, et e-residentsuse programmi esimeste tegevusaastate kohta kulude täpne ülevaade puudub. Kuigi alates 2018. aastast on kuluarvestust parandatud, ei ole jätkuvalt arvestatud kõikide riigiasutuste e-residentsuse tõttu tehtud kulutustega. Seetõttu on keeruline teha teadlikke otsuseid programmi juhtimisel.

E-residentsus on toonud Eesti ärimaastikule eelkõige uusi ettevõtjaid. Enam kui 12 000-st e-residendist ettevõtjast saab enamikku (82,5%) pidada uuteks. Ülejäänud e-residentidel on olnud varasem seos Eesti ettevõtetega.

E-residentsuse programmi tõttu tehtud seadusemuudatus on võimendanud mainekahju riski Eestile. Äriseadustikus tehti 2018. aasta alguses e-residentsuse tõttu muudatus, mis võimaldab ettevõtte juhatusel asuda välismaal. See muudatus koosmõjus virtuaalvääringute teenuseosutajate tegevuslubade taotlemise puudulike nõuetega tekitas olukorra, mille tulemusena asutati hulk Eesti ettevõtteid, mis tegutsesid välismaal ja kellele Eesti andis tegevusloa alal, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on rahapesu andmebüroo hinnangul suur. PPA-l polnud võimalik nende ettevõtete üle järelevalvet teha, kuna nad asuvad välismaal.

Kuigi enam ei ole virtuaalvääringute teenusepakkuja juhatusel lubatud paikneda välismaal, püsis selline võimalus kaks aastat. Juhul kui peaks selguma, et Eesti tegevusloaga virtuaalvääringute teenusepakkujad panid toime pettusi, võib see kahjustada Eesti mainet.

Digi-ID-d on pikendanud iga kümnes e-resident, kelle dokumendi kehtivus on lõppenud (kokku ligi 1900 e-residenti). E-residentide seas korraldatud küsitluse tulemuste kohaselt põhjendasid e-residendid mittepikendamist asjaoluga, et e-residentsuse programm ei vastanud nende ootustele. Enim nimetati probleeme seoses pangakonto avamisega.

Peamine põhjus, miks e-residentidel on keeruline Eestis pangakontot avada, on see, et pankadel puudub kindlus, kas e-residentide ettevõtete äritegevus hakkab olema Eestiga seotud. Kui ettevõtete tegevusel oleks seos Eestiga, vähendaks see ka pankade riske. Küsitlus näitas, et ettevõtluseks vajalikud avalikud e-teenused ja erateenused on e-residentidele üldjuhul kättesaadavad, erandiks on pangateenuste kasutamine. Seetõttu on Riigikontrolli arvates oluline, et e-residentsuse taotlejatele selgitatakse Eestis pangakonto avamise tingimusi ning sellega arvestatakse programmi turunduses.

Taustaks

  • Eesti on e-residentsuse programmi esimese viie aasta jooksul (2014–2019) andnud elektroonilise dokumendi (digi-ID) ca 63 000 välismaalasele 174 riigist.
  • Digi-ID võimaldab neil kasutada Eesti avalikke e-teenuseid ja luua ettevõte.

Riigikontroll hindas auditi käigus, kas

  • e-residentsuse programm on soodustanud seda, et e-residentide ettevõtted tooksid Eestile tulu;
  • kontrollisüsteemid on kindlustanud, et e-residentsuse programmis osaleksid vaid õiguskuulekad välismaalased;
  • e-residentsuse programm on soodustanud seda, et e-residentidele loodaks vajalik äri- ja tegevuskeskkond;
  • kas e-residentsuse programmi elluviimisega seotud olulised riskid on maandatud.

 

E-residentsuse auditi tulemusi selgitav info küsimuste ja vastuste vormis:

Eesti e-residendiks on saanud puudulike kontrollisüsteemide tõttu ka kurjategijaid. Kas see on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegemata töö?
Ei, e-residentsuse kontrollisüsteemide puudulikkus pole tingitud üksnes PPA tegemata tööst või suutmatusest. Enamjaolt on probleem selles, et PPA-l on keeruline välisriikidelt karistusinfot saada ning seda ei saa PPA ega Eesti riik laiemalt üksi muuta. See vajab rahvusvahelist koostööd. Samuti on oluline roll Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel (SMIT), kes pole suutnud tähtaegselt luua vajalikke IT-lahendusi, mis võimaldaks PPA-l teha masspäringuid Eesti karistusregistritesse.

Miks Maksu- ja Tolliamet (MTA) ei hinda välismaalase maksukäitumist välismaal ja piirdub päringute tegemisega ainult Eesti andmebaasidesse? Paljud e-residendid pole ju Eestis käinud ega siin ettevõtlusega tegelenud.
MTA selgituse järgi oleks neil abi ainult sellistest rahvusvahelistest andmebaasidest, kuhu saaks teha masspäringuid. Üksikpäringutega ei suudaks nad kümnete tuhandete e-residentide tausta kontrollida. Lisaks ei sisalda MTA väitel paljud rahvusvahelised andmebaasid vajalikku infot, mille põhjal maksukäitumist hinnata.

Eestil on e-residente 174 riigist. Kas Eesti saab kõikidest nendest riikidest vajalikku infot, et teha välismaalastele taustakontrolli?
Eestil puudub enamiku riikidega karistusandmete vahetus. Rahvusvaheline karistusandmete vahetus toimib enamasti ainult kriminaalmenetlustes, mitte haldusmenetlustes (nagu e-residendi digi-ID väljaandmine) ning selle saavutamine vajaks riikidevaheliste kokkulepete muutmist. Seesugust laiaulatuslikku muudatust pole Eestil üksi võimalik ellu viia. Nagu PPA peadirektorgi on auditi vastuses tõdenud, saaks Eesti üksi kiirkorras muuta poliitilise otsusega ainult seda, et piiraks edaspidi e-residentsuse andmist vaid kodanikele neist riikidest, millega Eestil on olemas justiits- ja julgeolekualane koostöö.

Kas puudulik taustakontroll on e-residentide spetsiifiline probleem? Eestis tegeleb ettevõtlusega ju ka tavalisi mitteresidente.
Ei ole e-residentide spetsiifiline probleem. Eesti ettevõtete juhatuse liikmete ja omanike seas on tõesti ka hulk tavalisi mitteresidente, kellel pole eID-d. Seejuures on esmane probleem see, et nende inimeste kohta olevate andmete kvaliteet on äriregistris kehv. Näiteks leidsime auditi käigus hulga juhtumeid, kus ühe ja sama inimese nimi oli kirjutatud mitmel kujul. Sellistel juhtudel on juba ainuüksi keeruline kokku viia, millistes ettevõtetes see üks ja sama inimene tegutseb. Inimestel, kellel on eID-d, sellist probleemi pole. Samuti ei tehta tavalistele mitteresidentidele e-residentidega võrreldavat taustakontrolli. Seega on PPA-l ja MTA-l nende kohta e-residentidest veelgi vähem infot.
Samas kui tavalised mitteresidendid panevad näiteks toime pettusi, ei saa neid siduda Eesti e-residentsuse programmiga. Tavalisi mitteresidente, kes välisriigis ettevõtte loovad, on paljudes riikides. Seetõttu saavad mitteresidendid panna toime pettusi ka mujal ja see risk pole kuidagi Eesti riigi spetsiifiline.

Riigikontroll on auditiaruandes öelnud, et e-residentsuse tulud ületasid 2019. aasta lõpuks kulusid ligi 10 miljoni euro võrra. E-residentsuse kodulehel on aga kirjas, et e-residentsus on toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 42 miljonit eurot. Millest selline erinevus tuleb?
Kulude ja tulude arvestamisel ei kontrollinud Riigikontroll auditi käigus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) e-residentsuse meeskonna välja käidud tulusid ja kulusid, vaid arvutas mõlemad ise. Riigikontroll tegi nii, sest juba auditi alguses sai selgeks, et EASil puudub ühesugune, järjepidev ja täpse metoodikaga ülevaade programmi kuludest ja tuludest. Näiteks ilmnes, et EAS polnud arvestanud kulude hulka olulisel määral e-residentsusesse panustavate riigiasutuste (nt Välisministeerium, MTA) kulusid. Samuti arvestab EAS tulude hulka ka e-residentide digi-ID taotlemise ja ettevõtte alustamise riigilõivud. Samas lähtub riigilõivumäär seaduse järgi kulupõhimõttest, mille järgi kehtestatakse määr, lähtudes toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Teatav erinevus tulude arvestamises võib tulla ka sellest, et Riigikontroll eristas varasema Eesti seosega residente ja uusi e-residente. Enne e-residendiks hakkamist Eesti ettevõtluses tegutsenud nende ettevõtete makstud makse Riigikontroll ei arvestanud.

Auditis tõdetakse, et suure hulga e-residentsuse programmi tuludest maksab väike hulk ettevõtteid. Millised need e-residentide ettevõtted on, kes Eestis enim makse maksavad?
Enim makse maksvate ettevõtete vanus on üldiselt kuni viis aastat ja neil on Eestis kuni viis töötajat. Need ettevõtted tegutsevad enamjaolt järgmistes sektorites: info ja side; töötlev tööstus; kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevus; hulgi- ja jaekaubandus ning haldus- ja abitegevused. Samas on makse maksvate ettevõtete hulgas ka mitmekümne töötajaga ja üle kümne aasta tegutsenud firmasid. Viimased on arusaadavalt toiminud juba enne e-residentsuse programmi ja neis on e-residendid ostnud osaluse või nad on ostnud kogu firma.
Ent täpsemaks minnes on maksumaksjate tipus 25 ettevõtet, kes on maksnud kolmandiku programmi tuludest (8,7 miljonit eurot). Neist ettevõtetest ligi pooled tegutsevad töötleva tööstuse sektoris, ülejäänud hulgi- ja jaekaubanduse ning haldus- ja abitegevuste valdkonnas. Samas on suurimate maksumaksja hulgas näiteks ka tööjõurendi firmasid, reklaamibüroo, ravimite ja toidulisandite tootja ja baar Tallinna kesklinnas. Nendel ettevõtetel oli aastatel 2015–2019 Eestis keskmiselt 14 töötajat ettevõtte kohta ja keskmine käive oli 2019. aastal 1,4 miljonit eurot. Nende ettevõtete e-residentidest osanikud on enamasti Venemaa, Soome ja Ukraina kodanikud.

Kas saab olla veendunud, et kõik e-residentide firmad, kes Eestile makse maksavad, peavad seda tegema Eestis, mitte mõnes muus välisriigis?
Lõpuni veendunud olla ei saa. MTA maksuaudiitoritel on kohustus teavitada e-residendi asukohariigi maksuametit, kui menetluse käigus selgub, et ettevõtte tegevus Eestit ei puuduta ja tegelik tegevuskoht on e-residendi asukohariigis, kuhu ettevõte peaks ka oma maksud maksma. Kuid seda suudab MTA tuvastada ainult üksikmenetluse ehk n-ö käsitöö käigus ühe ettevõtte kohta. E-residendid on loonud aga tuhandeid ettevõtteid ja kõikide nende maksukäitumise õiguspärasuse kohta ei ole MTA võimeline hinnangut andma.
Lisaks tunnistab ka MTA, et suure hulga e-residentide ettevõtete tegevuse kohta pole neil üldse mingit infot.

Avalikkuses on olnud palju juttu e-residentide probleemidest pangakonto avamisel. Miks pangad ei taha e-residentidele kontosid avada?
Pankade selgitusel on üks peamistest põhjustest, miks mitteresidentidele (sh e-residentidele) keeldutakse kontot avamast, seose puudumine Eestiga. Seetõttu on keerulisem tagada, et kontot kasutatakse ainult seaduslikeks tegevusteks.
Tasub ka meenutada, et e-residentsuse algse kontseptsiooni mõte oli muuta asjaajamine Eestis tegutsevatele välismaalastele ja nende ettevõtetele lihtsaks. Kuna algse kontseptsiooni järgi oleks e-residentide ettevõtetel olnud seos Eestiga, oleks ka pankadel nende tegevust olnud lihtsam kontrollida.
Ent valitsus muutis algset kontseptsiooni 2016. aastal, kaotades Eestiga seose nõude ning laiendades seeläbi e-residentsuse taotlejate ringi. Muudatuse põhjenduseks toodi see, et Eestiga seose nõue suurendab taotluste menetlemisel töömahtu ja ajakulu selle seose väljaselgitamiseks. See muudatus on üks põhjustest, miks e-residentidel on raskusi Eestis pangakonto avamisega.
Samuti karmistusid 2017. aastal rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tingimused ning 2018. aasta Finantsinspektsiooni uutes hoolsusmeetmete rakendamise juhistes on Eestiga seose puudumine eraldi riskina välja toodud. Seega peamine põhjus, miks e-residentidel on keeruline Eestis pangakontot avada, on see, et pankadel puudub kindlus, kas e-residentide ettevõtete äritegevus hakkab olema Eestiga seotud.

Auditiaruandes on kirjas, et e-residendi digi-ID väljaandmisel puudub kohustus, et välismaalane hakkaks panustama Eesti majandusse, haridusse, teadusesse või kultuuri, ehkki see on digi-ID väljaandmise seaduslik eesmärk. Kuidas on nii läinud, et Eesti väljastab dokumente inimestele, kellele seaduse järgi pole see tegelikult ette nähtud?
Nagu märgitud, oli e-residentsuse algse kontseptsiooni kohaselt digi-ID väljaandmise eelduseks seos Eesti riigiga ning põhjendatud huvi kasutada Eesti e-teenuseid. 2016. aastal aga loobuti sellest eeldusest. Siseminister vastas Riigikontrollile, et Eestisse panustamine on väärtusnorm, milles seatud eesmärgi saavutamisse panustavad e-residendid kogumina, mitte tingimata iga üksikisik personaalselt. Samuti väitis minister, et iga e-residendi personaalse panuse hindamine ei oleks otstarbekas ega proportsionaalne, sest tegu oleks tingimusega, mille hindamine oleks keeruline, subjektiivne ja ressursimahukas.
Riigikontrolli hinnangul tuleb aga seadusesse kirja pandut järgida ja eesmärgipärasust hinnata. Riigikontroll ei pea mõistlikuks, et Eesti annab digi-ID välismaalastele, kelle tegevusest, sh Eestisse panustamisest, ei tea riik midagi.

Kas e-residendid soovivad digi-ID aegumisel seda pikendada?
Enamikul e-residentidel (ca 70%) kehtis auditi tegemise ajal esimene digi-ID ehk nad ei ole pidanud veel otsustama, kas pikendada või mitte. Digi-ID-d on pikendanud iga kümnes e-resident (ligi 1900 e-residenti), kelle digi-ID kaardi kehtivus on lõppenud. E-residentide seas läbi viidud küsitluse tulemuste kohaselt plaanib enamik (72% vastanutest) digi-ID-d pikendada, ligi neljandik (24% vastanutest) polnud küsitluse hetkel veel otsustanud ning veidi üle 4% ei plaani seda teha.

Auditiaruandes on öeldud, et e-residentsuse programmi tõttu tehtud äriseadustiku muudatus, mis võimaldas ettevõtte juhatusel asuda välismaal, on võimendanud virtuaalvääringute võimalike pettuste tõttu mainekahju riski Eestile. Kas selles riskis on süüdi e-residentsuse programm?
Ei ole. Probleemi põhjustas pigem seadusandja, kes soovis hõlbustada e-residentide rahvusvahelisi ettevõtlusvõimalusi, ent jättis samal ajal läbi mõtlemata, mis riski toob see muudatus kaasa virtuaalvääringute tegevuslubade taotlemises.

Riigikontrolli auditist jääb mulje, et e-residentsus on toonud Eestile olulisi riske. Kas Riigikontroll soovitab e-residentsuse programmi lõpetada?
Ei soovita. Riigikontroll leidis auditi käigus mitmeid puudusi ja tegi ettepanekuid, kuidas neid lahendada. Riigikontrolli soovituste eesmärk on see, et need välismaalased, kel on seda tarvis, saaksid ka edaspidi turvaliselt kasutada Eesti e-teenuseid ja tegeleda mugavalt ettevõtlusega. Ent seejuures peavad olema tuvastatud riskid maandatud, et ennetada probleeme ettevõtluses (nt maksupettused, variisikute kasutamine jms) ja võimalikku rahvusvahelist mainekahju.

 

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
priit.simson@riigikontroll.ee
+372 640 0777
+372 5615 0280
www.riigikontroll.ee

  • Postitatud: 29.07.2020 8:00
  • Viimane muudatus: 3.08.2020 12:32
  • Viimane ülevaatus: 3.08.2020 12:32

Eesti on e-residentsuse programmi esimese viie aasta jooksul (2014–2019) andnud elektroonilise dokumendi (digi-ID) ca 63 000 välismaalasele 174 riigist.

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid