Riigikontroll tähistab 27. detsembril 2018 oma 100. aastapäeva

Toomas Mattson | 27.12.2018 | 14:01

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 27. detsember 2018 – Riigikontroll tähistab täna oma 100. aastapäeva – 27. detsembril 1918, Vabadussõja 30. päeval otsustas Eesti kõrgeim võimuorgan Ajutine Maanõukogu luua Riigikontrolli, mille esimeseks ülesandeks sai tagada sõdiva noore riigi majapidamisarvestuses mingigi süsteemsus ja kord ning hoolitseda selle eest, et valitsevas kaoses kõike laiali ei tassitaks.

Maanõukogu kogunes Toompea lossi valges saalis kell 16, et arutada olukorda rindel, üleskutset moodustada Soomes Eesti toetuseks sõjasalgad, Asutava Kogu valimiste edasilükkamist jm. Koosolekut juhatas maanõukogu esimees Ado Birk, seal osales 33 maanõunikku.

Koosoleku päevakorra neljandaks punktiks oli „riigikontrolli loomise küsimus“. Selleni jõuti alles umbes kell 20.30. Maanõukogu protokolli fikseeriti lühidalt: „Esimees A.[do] Birk kõneleb riigi kontrolli sisseseadmise vajadusest ja paneb ette riigikontrolööri nimetamist anda sama kogu kätte, kes peaministri nimetas. Peaminister K.[onstantin] Päts näitab ära, kui tarvilik kontroll on. Iga ministeerium tarvitseb kontrolli. Soovitab tingimata kontrolli sisseseada. Selle ettepaneku poolt kõik.“

6. jaanuaril 1919 kinnitas Maanõukogu vanematenõukogu Eesti Vabariigi esimeseks riigikontrolöriks majandustegelasest sotsiaaldemokraadi Aleksander Oinase. Jaanuari lõpus hakkas tööle esimene osakond, mis olukorda arvestades oli sõjaväeosakond. Veebruaris lisandusid rahaasutuste osakond, teedeosakond ning majandusosakond.

Riigikontrolör Janar Holm viitas Riigikontrolli 100. aastapäeva puhul Eesti kõrgeima auditiasutuse töötajatele tehtud pöördumises riigikontrolör Aleksander Oinase sõnastatud Riigikontrolli töö kümnele põhimõttele, mis sobivad väga hästi ka tänasesse päeva. „Meenutan neist põhimõtetest täna kaht, mille järgimine aitab meid üha keerulisemaks muutuvas maailmas oma tööd hästi teha. Esimene põhimõte: „Ära pea ennast eksimatuks ja kõikteadjaks. Ära otsusta küsimusi, mida sina küllalt põhjalikult ei tunne.“ Ja teine põhimõte: „Mõttevahetuses ära raiu huupi ega kivine oma seisukohtadele, vaid nii vastase kui ka enese avaldusi kasuta ainult tõe otsimiseks,“ tsiteeris Holm.

Holm nentis, et on ka palju muid Riigikontrolli dokumente, mis on saja aasta tagusest ajast ja kõlavad ka tänases päevas aktuaalselt. Riigikontrolli ajaloo esimeses tegevusaruandes 1919. aasta kevadest on järgmised read: „Kõiges kontrolli tegewuses on alati kaks momenti: worm ja sisu. Kui Wenemaa üleüldistes kontrolli seadustes ja tegewuses enam wormi kui sisulise külje peale rõhutati ja sõjalise kontrolli tegewuses nii mõnelgi alal kontrollile ära on keelatud asjade sisusse tungida (näituseks tehnika alal), siis tuli ka meie sõjawäe kontrolli alguses seletusi ja wäikseid arusaamatusi mõnede sõjawäe asutustega, kus toetades senini muutmata Wene seaduste peale arwati, et ka meil asjade sisusse tungimine üleliigne ja soowimata on.

Kuid tuli ka wastupidiseid arusaamatusi ette. Oli asutusi ja nende juhtisid, kes arwamisel olid, et nüüd, kui demokraatiline riigi kord maksmas, üleliigne on üleüldse mitmesuguseid wormi nõudeid täita. [---] Tuleb selgusele jõuda ja teistele selgeks teha, kui palju üks ehk teine wormi täitmine tsaariaegne jäänus, ja kui palju see eluline tarwidus, ilma milleta läbi ei saa.“

Riigikontrolör Holm nentis, et „vajadus hoolikalt igas asjas leida tasakaalupunkt vormi ja sisu vahel on meie ees ka täna. Et ära tunda, mis on eluline vajadus ja mis mitte. Ja teha endale selgeks sisu.“

Holmi tänas Riigikontrolli 100. aastapäeval kõiki, kes aastakümnete jooksul on Riigikontrollis Eesti riigi hea halduse ning maksumaksja raha mõistliku kasutamise nimel tööd teinud. „Mälestame täna neid, keda enam meie hulgas ei ole, neid, kes tapeti kodumaal või võõrsil. Sellepärast, et nad olid olnud ustavad Eesti Vabariigile.“

1940. aastal Riigikontrolli tegevus katkes Nõukogude okupatsiooni tõttu, Riigikontrolli töö taastati 1990. aastal. Sõjaeelses Eestis ametis olnud riigikontrolörid – Aleksander Oinas, Karl August Einbund (aastast 1935 Kaarel Eenpalu), Johannes Friedrich Zimmermann – hukkusid Nõukogude vangilaagrites, Karl Johannes Soonberg (aastast 1939 Soonpää) sai surmavalt haavata 1944. aastal Elva lähedal Nõukogude parašütistide käe läbi.

Riigikontrolör Janar Holm soovis oma pöördumises, et praegused kõrgeima auditiasutuse töötajad oleksid nende maanõunike ootuste väärilised, kes 27. detsembril 1918 ehk täna sada aastat tagasi otsustasid, et Eesti riik vajab sellist asutust nagu Riigikontroll. „On au koos teiega Eesti Vabariiki teenida,“ seisab riigikontrolör Holmi pöördumises kolleegidele.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
[email protected]
[email protected]
http://www.riigikontroll.ee/

  • Postitatud: 27.12.2018 14:01
  • Viimane muudatus: 29.12.2018 09:27
  • Viimane ülevaatus: 29.12.2018 09:27

Väljavõte Riigikontrolli asutamist puudutavast Maanõukogu protokollist nr 70, 27.12.1918

Rahvusarhiiv

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid