Omavalitsustel napib söakust teha kinnisvarateemalisi otsuseid

Toomas Mattson | 27.10.2016 | 11:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 27. oktoober 2016 – Riigikontroll leidis kohalike omavalitsuste hoonete kohta koostatud ülevaates, et omavalitsusel on palju kasutuseta hooneid, kuid vähe võimalusi ja otsustavust nendega midagi peale hakata. Haldusreformi käigus kasvab kasutuseta hoonete hulk veelgi, aga ühinemisläbirääkimisi pidavad omavalitsused ei taha sageli otsustada, milliseid hooneid nad ühinevas omavalitsuses teenuste pakkumiseks tegelikult vajavad ja millistest hoonetest tuleb loobuda.

Selle asemel eelistab osa omavalitsusi enne ühinemist teenuste kokkutõmbamisega seonduvat mitte puudutada, kuna see võib esile kutsuda elanike vastuseisu. Samas on kõik seni ühinenud omavalitsused tõdenud, et mingi osa hoonetest jääb pärast ühinemist lõpuks ikkagi kasutuseta.

Omavalitsuste põhivara hulgas on hoonete ja kinnisvarainvesteeringute osakaal pea neli korda suurem kui riigil, kuid nendega seotud kulude osakaal on vaid poole, mitte neli korda suurem. Selline võrdlus ei näita, et omavalitsused on hoonete haldamisel riigist oluliselt efektiivsemad, vaid seda, et paljude hoonete ülalpidamiseks omavalitsused ei kulutagi.

Praegu ei näe omavalitsused viie aasta perspektiivis kasutust ligi 10%-le hoonetest. Selliseid hooneid asub enim Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal. Riigikontrolli arvates võib kasutuseta jäävate ja lammutamist vajavate hoonete arv olla suurem, sest omavalitsused on hinnanud hoonete tulevikku pigem optimistlikult ning tunnistanud hoone perspektiivituks valdavalt alles siis, kui see juba praegu kasutamist ei leia.

Kasutuseta jäänud hoonete võõrandamine väljaspool suuremaid linnasid on hoonete eriotstarbe ja asukoha tõttu keeruline. Tulemuslikumalt on õnnestunud müüa hooneid, mida on võimalik ümber kujundada elu- või tööstushooneks. Enamasti huvi kasutuks jäänud hoonete vastu puudub, ja kui mõni hoone ongi õnnestunud võõrandada, seisab see tihti ka aastaid hiljem kasutuseta. Oluline osa omavalitsuste hoonetest on ehitismälestised, millele kasutuse leidmine on eripäraste ruumilahenduste ja kuluka remondi tõttu omavalitsuste jaoks tihti keeruline, kuid mida lammutada ei tohi.

Kõikidest hoonetest 90%, mida omavalitsused praeguse hinnangu järgi kasutavad ka viie aasta pärast, vajavad kordategemiseks omavalitsuste arvates kokku 838 miljonit eurot. Riigikontroll ei anna hinnangut, kas nimetatud summa on optimaalne, kuid toob võrdluseks välja, et see on samas suurusjärgus kui omavalitsused eelneval viiel aastal oma põhivarasse on investeerida saanud. Rahandusministeeriumi andmetel on omavalitsused ja nende ühingud aastatel 2011–2015 investeerinud kogu põhivarasse (mitte ainult hoonetesse) kokku 1,15 miljardit eurot.

Ülevaates tõdeb Riigikontroll, et hoonetesse investeeringute kavandamisel lähtuvad omavalitsused tihti sellest, milliste hoonete jaoks on parasjagu võimalik taotleda riigilt investeeringutoetust, ja nii tehakse toetusraha eest korda ka hooneid, mille vajalikkus pikemas perspektiivis on küsitav. Riigikontroll on seisukohal, et riigi antav toetusraha peaks olema omavalitsuse enda investeeringuraha täienduseks ja seda tuleks anda eelkõige sellist tüüpi hoonete korrastamiseks, mille jätkusuutlikkuses on toetuse andjal võimalik veenduda.

Riigikontrolli arvates tuleks kohalikel omavalitsustel teha järgmist: mõelda ühinemisläbirääkimiste raames läbi, milliseid hooneid nad tulevikus tegelikult vajavad ja milliseid mitte, milliseid mittevajalikke hooneid on võimalik müüa ja millised tuleks lammutada; kasutada osa haldusreformi käigus saadavast ühinemistoetusest mittevajalike hoonete lammutamiseks; planeerida tulevikus investeeringute tegemist rohkem oma rahaga, nii saab oma vajadusi paindlikumalt arvestada. Riigil tuleks viimast eriti silmas pidada, kui haldusreformi käigus omavalitsuste rahastamise põhimõtteid üle vaadatakse. Riigi antav toetusraha peaks olema omavalitsuse enda investeeringuraha täienduseks, eelkõige sellist tüüpi hoonete korrastamiseks, mille jätkusuutlikkuses on võimalik veenduda.

Taustaks
Riigikontroll koostas ülevaate kohaliku omavalitsuse hoonetest ja nende haldamisega seotud probleemidest, kogudes selleks andmed nii kõigi 213 omavalitsuse kui ka neile kuuluvate ühingute hoonete kohta. Ülevaate koostamise eesmärk oli välja selgitada, kui palju on omavalitsustel hooneid, kui suur osa neist seisab kasutuseta ning mida on võimalik ette võtta mittevajalike hoonetega. Ülevaade on abiks omavalitsustele, kes valmistuvad haldusreformi raames ühinema, ning riigile haldusreformijärgsete tegevuste kavandamisel.

Omavalitsustele või nende ühingutele kuulus 2015. aasta lõpu seisuga 5386 põhivaralist hoonet, millest 50% hindasid omavalitsused heas või väga heas korras olevaks. Kolmandiku omavalitsuste hoonete pinnast moodustavad koolihooned, nende ülalpidamiseks kulub kõige rohkem raha (ca 29 mln eurot aastas) ja ka nende investeeringuvajadused on omavalitsuste hinnangul kõige suuremad.

Mõned omavalitsuste küsitlusest ilmnenud arvud omavalitsuste kinnisvara kohta:

  • 2015. aasta lõpu seisuga oli omavalitsuste ja nende ühingute valduses kokku 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet;
  • nende suletud netopind oli kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit;
  • arvestades keskmist kulu ruutmeetri kohta, olid nende hoonete majandamiskulud 2015. aastal ligikaudu 90 miljonit eurot;
  • poolte hoonete seisukord on omavalitsuste hinnangul väga hea või hea, veidi rohkem kui kümnendikul aga halb või väga halb;
  • kolmandiku omavalitsuste hoonete pinnast moodustavad koolihooned, nende ülalpidamiseks kulub kõige rohkem raha (ca 29 mln eurot aastas) ja ka nende investeeringuvajadused on omavalitsuste hinnangul kõige suuremad;
  • 81% oma hoonetest vajavad omavalitsused enda hinnangul täielikult ja 8% osaliselt ka viie aasta pärast, nende hoonete kordategemiseks kuluks omavalitsuste arvates kokku 838 miljonit eurot. Võrdluseks: eelneval viiel aastal (2011–2015) investeerisid Rahandusministeeriumi andmetel omavalitsused ja nende ühingud põhivarasse kokku 1,15 miljardit eurot (hoonetesse investeeritud raha pole võimalik eraldi välja tuua, summa hõlmab lisaks hoonetele investeeringuid nt teedesse, kommunikatsioonidesse ja tänavavalgustusse);
  • 18% mittevajalikest hoonetest sooviksid omavalitsused lammutada, nende lammutamise maksumus oleks omavalitsuste hinnangul ligi 3,5 miljonit eurot.

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll

  • Postitatud: 27.10.2016 11:00
  • Viimane muudatus: 1.11.2016 12:46
  • Viimane ülevaatus: 1.11.2016 12:46

Keskmine majandamiskulu ruutmeetri kohta on kõige suurem ujulate puhul, ületades kulukuselt järgmist hoonetüüpi, milleks on hooldekodud, tervenisti 77% võrra.

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid