Riigi sõidukite hankimist ja kasutamist on võimalik muuta mõistlikumaks

Toomas Mattson | 30.08.2016 | 14:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 30. august 2016 – Riigikontrolli audit näitab, et riigiasutustes on võimalik muuta sõidukite majandamist mõistlikumaks – optimeerida sõidukite hulka, ristkasutada efektiivsuse huvides sõidukeid, nt valitsemisala sees, ning saada rahalist säästu ühishangete korraldamise, sõidukite soetamise ja kasutamise regulatsiooni korrastamise ning ühtse praktika kasutamise abil.

Olemasolevad autod on alakasutatud. Praegu kasutatakse sõidukeid vähem, kui nende rentimisel või soetamisel on plaanitud, st sõidukeid renditakse ka siis, kui nende tegelik kasutamisvajadus on vähene, või tasutakse rendimaksetega suurema läbisõidu eest, kui tegelikult kasutatakse. Auditis kontrollitud sõidukitest oli selliseid ligi 70%.

Riigikontrolli arvates tuleks maksumaksja raha säästliku kasutamise tagamiseks enne sõiduki ostmist hoolikalt läbi mõelda, kas sõidukit ikka tegelikkuses vajatakse ja hakatakse piisava intensiivsusega kasutama.

Sõidukite vanus peaks sõltuma vajadusest. Vaatamata sellele, et riigiasutused peavad sõidukite majanduslikuks elueaks 10 aastat, vahetavad nad sõidukeid sagedasti (enamasti 3–5 aasta tagant) ning kulutavad seetõttu kokkuvõttes rohkem raha, kui sõidukit pikema aja jooksul kasutades. Riigikontrolli arvates tuleb läbi mõelda, millistel juhtudel on põhjendatud sõidukite sage vahetamine ja sellega seoses kokkuvõttes suuremate kulude tegemine ning millal on võimalik ja otstarbekas kasutada sõidukit pikema aja jooksul.

Regulatsioonid vajavad uuendamist ja ühtlustamist. Riigikontroll peab vajalikuks riigi raha säästlikumaks kasutamiseks kehtestada sõidukite soetamiseks keskne standard, milles oleks muu hulgas arvestatud, millise tehnilise kirjeldusega sõidukit mingi ameti (alates ministrist ja riigiasutuste juhtkonnast ning lõpetades riigiasutuse spetsialistiga) töökohustuste täitmiseks tarvis on. Samuti tuleb üle vaadata ja korrastada sõidukite soetamise ning kasutamise regulatsioon ning kujundada selles ühtne praktika: kehtestada riigiasutuse sõidukite soetamise ja kasutamise põhimõtted ning rendilepingute tüüpvormid, ajakohastades seejuures valitsuse 1997. aasta määrused, mis praegu teemat reguleerivad ja on ilmselgelt vananenud.

Ühishanked tooksid säästu. Riigikontrolli arvates ei pruugi sõidukite üksikult hankimine olla kõige mõistlikum, kuna kasutamata jääb sõidukite ühishankimisel tekkiv säästuvõimalus ning võimalus hoida kokku ka hanke korraldamisega kaasnevaid halduskulusid. Auditis soovitab Riigikontroll hankida sõidukeid võimaluse korral tsentraalselt – näiteks Riigi Tugiteenuste Keskusesse vajalikku kompetentsust koondades ja valitsemisaladele teenust pakkudes. Sellisel juhul koguneks tsentraalsesse hankeüksusse riigihangete korralduslikku poolt hästi valdav oskusteave, mida täiendavad enda igapäevatööd kõige paremini tundvate asutuse konkreetsed soovid. Tsentraalse hankeüksuse üks roll peaks olema leida ministeeriumide välise eksperdina sõidukisoovide ühisosa ning kõrvaldada üleliigsed tehnilised nõuded sõidukitele. Praegu erinevad riigiasutuste hangitavate sõidukite tehnilised kirjeldused oluliselt detailsuse poolest – alustades paarikümnest nõudepunktist lõpetades ligi saja nõudega, põhjendades seda vajadusega lähtuda asutuse tegevuse eripärast.

Sõidukite soetamise finantseerimine riigieelarvest vajab korrastamist. Riigikontrolli hinnangul on vaja otsustada, millise rahastamismudeli alusel sõidukeid rentida või välja osta. Mõlemal juhul tuleb vajalik raha riigieelarvesse planeerida. Praktikas on välja kujunenud olukord, kus sõidukite soetamiseks on riigiasutused võtnud riigile kohustusi viisil, mis ei ole kooskõlas riigieelarve seadustikuga. Seetõttu peab Riigikontroll oluliseks, et Rahandusministeerium töötab välja põhimõtted, mis võimaldavad riigiasutustel otsustada ja otsuseid põhjendada, millist sõidukite soetamise/kasutamise rahastamismudelit ja millal kasutada.

Osa lepingute mõju rahandusstatistikale pole arvestatud. Riigikontroll leidis auditi käigus lepinguid analüüsides, et osa kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingud ei ole aga raamatupidamises kohustusena kajastatud, mistõttu pole neid kohustusi arvestatud ka rahandusstatistikas. Lisaks auditiaruandele on Riigikontroll koostanud ka märgukirja, kus on analüüsitud, kuidas mõjutavad omavalitsuste ja nende ühingute sõidukite rendilepingud võlakoormust (link KOVide märgikirjale).

Lisaks analüüsis Riigikontroll autode kasutamist Rae vallas, et selgitada vallapõhiselt välja tüüpilisi probleeme, millega omavalitsused võivad kokku puutuda sõidukite kasutamise reguleerimisel ja nende kasutamise kompenseerimisel jms (link auditiaruandele).

Riigikontrolör Alar Karis ütles auditi tulemusi kommenteerides: „Riigi sõidukid, eriti kõrgemate ametnike või ministrite autod, on periooditi olnud avalikkuse huviorbiidis, sest paljudele on see köitvam teema kui nii mõnigi sadu miljoneid eurosid maksev keeruline projekt või kulukas poliitika. Siiski tuleb ka sellele teemale muu kõrval tähelepanu pöörata, sest kuigi riigi sõidukite ülalpidamiseks kulutatavad summad pole küll eelarve peamiseks kuluallikaks, nõuab sõidukite haldamine – soetamine, korrashoidmine ja sõitude üle arvepidamine ning kõige muu seonduvaga tegelemine märkimisväärset ressurssi paljudelt ametnikelt. Riigikontrolli audit annab ülevaate valdkonnast ning käsitleb probleeme, millega selles valdkonnas tuleb edasi tegeleda. Mul on hea meel tõdeda, et Rahandusministeerium asus juba auditi tegemise ajal selle tulemusi kasutama ning paljusid Riigikontrolli ettepanekuid on ministeerium valdkonna korrastamise kavandamisel arvesse võtnud. Loodan, et see ei jää see vaid plaaniks ning võetakse vastu põhimõttelised otsused, mis aitavad riigi sõidukiparki ja selle toimimist optimeerida – et meil oleks just sellised autod, mis vaja, ning et need oleksid soetatud ja kasutatud mõistlikult.“

Taustaks

Auditeeritud perioodi lõpus ehk 30.06.2015. aasta seisuga oli riigiasutustel kokku 6400 sõidukit, millele lisanduvad Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris olevad 4344 sõidukit, mis ei olnud liiklusregistris arvel ega olnud auditis tehtud analüüsi aluseks.

Riigiasutuste sõidukite soetamist ja kasutamist reguleeritakse riigivaraseaduse, riigieelarve seaduse ja riigihangete seaduse ning ligikaudu 20 aastat tagasi kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustega, mis on praeguseks selgelt oludele mittevastav ja vananenud..

Riigikontroll auditeeris, kas riigiasutused (ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused) majandavad sõidukeid otstarbekalt, järgides seejuures riigivaraseaduse, riigieelarve seaduse ja riigihangete seaduse nõudeid. Selleks kontrollis Riigikontroll, kuidas riigiasutused riigi kehtestatud õiguslikus raamistikus sõidukite soetamist planeerivad, rahastamisviise leiavad, riigihankeid korraldavad ja sõidukeid kasutavad.

Auditeeritavad olid kõik ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused (ehk riigiasutused), v.a Kaitsepolitseiamet, Teabeamet, põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei. Auditi käigus analüüsiti infot riigiasutustes ajavahemikus jaanuar 2013 kuni juuni 2015 kasutusel olnud kõigi sõidukite kohta. Audititoiminguid tehti 2015. aasta augustist kuni 2016. aasta aprillini.

 

Toomas Mattson
Kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll
www.twitter.com/riigikontroll

  • Postitatud: 30.08.2016 14:00
  • Viimane muudatus: 30.08.2016 14:08
  • Viimane ülevaatus: 30.08.2016 14:08

Aastataguse seisuga oli riigiasutustel kokku 6400 sõidukit, millele lisanduvad Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris olevad 4344 sõidukit.

Tairo Lutter / Postimees / Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid