Riigi põhimaanteede renoveerimine vajab süsteemset lähenemist

Toomas Mattson | 13.12.2013 | 11:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 12. detsember 2013 – Riigikontrolli audit näitab, et Maanteeameti tegevus perioodil 2002–2012 ei olnud piisavalt hästi planeeritud, mistõttu jäi ellu viimata hulk teehoiukavas ette nähtud ehitusobjektidest, aastatel 2010-2013 on kavandatust tehtud ligi 50%. Renoveeritud objektid vastasid üldjuhul etteantud lähteülesandele, samas esines ehitusprojektides rohkesti vigu ning järelevalve teede renoveerimistööde üle oli kõikuva kvaliteediga. Riigikontrolli kasutatud Soome ekspertide töö tulemused viitavad vajadusele muuta Eesti projekteerimisnorme, nii et need sarnaneksid oluliselt enam Põhjamaade normidega. Maanteeamet, kes nõustus enamiku auditi põhjal tehtud järeldustega, on Riigikontrolli hinnangul alustanud koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga vajalikke muudatusi.
Riigikontroll peab probleemseks, et riik on teede korrashoiul asendanud maksudest laekuva raha olulisel määral Euroopa Liidu toetusrahaga, kuid see ei aita saavutada toetuste peaeesmärki – anda teede uuendamisele täiendav kiirendus.

Probleemid teehoiukavades ettenähtu elluviimisel olid tekkinud hoolimata asjaolust, et Maanteeameti eelarve üldmaht vastas vaatlusalusel perioodil peaaegu alati teehoiukavades soovitule. Siiski pole teehoiukavade järgimise probleemides midagi üllatavat: kui vaadata projektide lõppmaksumusi, on näha, et enamik projekte läks oluliselt kallimaks, kui kava koostamisel oli eeldatud – tavapärane oli projekti kallinemine 50%, kuid polnud haruldane ka mitu korda suurenenud hind. Seetõttu oli ka võimalik vähem teehoiukavas olnud objekte töösse võtta. Samas on Maanteeamet teinud remonte ka teehoiukava väliselt  lähtuvalt teekatte tegelikest remondivajadusest.
Riigikontrolli hinnangul ei saa enamikku sellistest kallinemistest põhjendada üldise hinnatõusuga, kuna ehitushinnaindeksid ei ole isegi kõige suurema buumi ajal sedavõrd palju suurenenud.
Maanteeametil oli raskusi, et esitada auditi jooksul Riigikontrollile ammendav ülevaade põhimaanteedel tehtud remontidest. Näiteks kinnitati Riigikontrollile, et ajavahemikul 2008–2012 oli remontide kogumaht 220 miljonit eurot, kuid andmeid üle kontrollides ilmnes, et tegelik summa on üle 100 miljoni euro võrra suurem (335 miljonit).
Riigikontrolli auditist nähtub, et Maanteeameti püüdlused panustada teede projekteerimise ja järelevalve kvaliteedi parandamisse on asjakohased ja vajalikud, sest senise kvaliteediga pole põhjust rahul olla. Riigikontroll uuris lähemalt kümmet 3 km pikkust põhimaantee lõiku (sh projekteerimist, renoveerimist ja järelevalvet), mida oli renoveeritud aastatel 2002–2012 ja mis asusid Eesti eri paigus. Peaaegu kõikides suuremates põhimaanteede renoveerimise projektides oli töö käigus tuvastatud hulgaliselt vigu, mis olid toonud kaasa lisatöid. Kohati olid vead olnud silmanähtavad, näiteks oli projektis tee muldkeha kitsam kui lõigul juba paiknev sild. Teises kohas põhjendati aga projekti muutmist (tee pinna tõstmist 30 cm võrra) poole kilomeetri kaugusel asuva Peipsi järve võimaliku kõrge veetasemega, kuigi teadaolevalt ei ole selles kohas maantee ja järve vahele jääv küla kunagi üleujutuse kätte jäänud.
Riigikontrolli arvates ei saa pidada normaalseks, et projektide kohta tehakse ehitamise käigus sadu märkusi arvutusvigade jms pärast. Vastutust tehtud vigade eest pole aga õieti rakendatud, teadaolevalt on Maanteeamet seda teinud vaid üks kord. Järelevalvajate töö on olnud pahatihti lohakas, nõutud proove või mõõtmisi ei olnud sageli tehtud, mõõtmised ei vastanud tihti tegelikule olukorrale või oli tulemusi ära ootamata lubatud töödega jätkata.
Eestis on võetud eesmärgiks, et tee aluspõhi peaks vastu pidama remondita 50 ja ülejäänud tee (ülemised kihid) 15 aastat. Mitmed märgid näitavad, et remonditud teed ei pruugi oodatud 15 aastat vastu pidada. Auditi valimist oli selgesti näha, et esimesed teelappimised tehakse 4–5 aastat pärast remondi lõppemist.
Riigikontroll peab oluliseks, et Maanteeamet analüüsiks tervikuna teede seisundi muutust ajas. Seni ei ole seda tehtud ja seetõttu puudub süstemaatiline tõenduslik ülevaade riigimaanteede vastupidavusest ja lagunemiste põhjustest. Just põhjuste väljaselgitamist peab Riigikontroll väga oluliseks, et tulevikus probleemide tekkimist vältida või vähendada.
Riigimaanteede vastupidamist ajas ei ole võimalik analüüsida, kuna riigi teede seisundit iseloomustavate andmete usaldusväärsus on nõrk ja aastate kaupa võrreldamatu. Näiteks analüüsis Riigikontroll kõiki põhimaanteid, mida pole pärast 2004. aastat renoveeritud. Maanteeameti andmed näitavad, justkui oleks väga suurel osal sellistest teedest hiljem nende tasasus ja roopasügavus aasta-aastalt iseenesest paremaks muutunud. Kuigi vaadeldud teedel ei olnud tehtud olulisi remonditöid, muutusid teed 5 aastaga keskmiselt 15% tasasemaks ning roobaste sügavus on ilma nähtava põhjuseta vähenenud umbes pooltel teelõikudel. Maanteeamet ei osanud nende anomaaliate põhjusi selgitada.
Riigikontrolli audit, kuhu olid kaasatud Soome tee-eksperdid, näitas, et riigi põhimaanteed on ehitatud üldiselt nagu projektis ette nähtud ning nõutud tugevus on enamasti tagatud. Siiski ei pruugi see alati tagada tee pikaealisust, sest ühelt poolt eeldavad Eesti teede projekteerimisnormid oluliselt nõrgemat katet kui näiteks Soomes, teiselt poolt võimendab mahajäämust veel mõnede materjalide tõenäoliselt ülehinnatud arvestuslik kandevõime (nt paekivi on Eesti normides teekonstruktsioonis sama arvestusliku kandevõimega nagu Soomes graniit).
Eraldi probleemiks on üksikute teekihtide ebaühtlane paigaldamine. Tellitud ekspertiisi järgi ei olnud auditi valimis mitte ühtegi teed, kus ükski kihi paksus oleks täies pikkuses mahtunud lubatud vea piiresse. Seejuures on ehitajad oma alumiste kihtide paigaldamisel tehtud vigade kompenseerimiseks kohati sunnitud nõutust paksemalt paigaldama kõige kallimaid (ülemisi) kihte. Kuna tee-ehitusel makstakse ehitajale tasu kogu objekti pealt tervikuna, toimub selline raiskamine üldjuhul ehitaja kasumi arvelt.
Riigikontroll soovitas majandus- ja kommunikatsiooniministril koostöös rahandusministriga üle vaadata ka rahastamise üldised põhimõtted. Nimelt näitavad arvutused, et riigi enda kogutud rahast kulutatakse teehoiule ligi 50% kavandatud kütuseaktsiisist, kuigi seaduse järgi peaks osakaal olema ca 70%. Vahe on kaetud Euroopa Liidu toetustega ja ka suurte laenudega.
Riigikontrolli arvates on ELi abiraha kasutamine sellisel moel vastuolus toetuste täiendavuse printsiibiga, mille kohaselt tohib abiraha kasutada ainult siis, kui toetuse saajal ei ole võimalik endal leida raha projektide elluviimiseks. Seega oleks ELi abiraha kasutamine põhjendatud vaid juhul, kui see kulutataks lisaks nimetatud 70%-le. Majandusminister ega rahandusminister ei pidanud rahastamise senise mudeli muutmist vajalikuks. Samas ei kommenteerinud kumbki oma ametlikus vastuses ka vastuolu täiendavuse põhimõttega.
Maanteeamet nõustus enamiku auditis tehtud soovitustega ning märkis, et Riigikontrolli järeldused on paljuski ameti enda järeldused ning mitmete muudatuste elluviimisega on ka juba alustatud.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo ütles auditi tulemusi kommenteerides: „Riigikontrolli auditi eesmärk pole teha etteheiteid Maanteeametile, vaid toetada vajalikke muudatusi, mida Maanteeameti uus juhtkond koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on alustanud. Alates Euroopa Liidu abiraha voo suurenemisest ligi viimase kümne aasta jooksul on Maanteeamet tegutsenud suure ajalise surve tingimustes, kus riigi tasandil oli seatud suund võtta need tohutud rahasummad võimalikult kiiresti kasutusele. Teisalt on olnud suuri probleeme Maanteeameti enda juhtimises, asutusesisese struktuuri reformimisel jm. Oluline on ülepaekaela tegutsemise faasist jõuda etappi, kus Eesti teede olukorda analüüsitakse tervikpilti omades usaldusväärsete andmete põhjal ja tehakse tulevikku silmas pidades selged valikud.“

Taustaks

Riigile kuulub üle 16 000 km maanteid. Riigikontroll auditeeris põhimaanteede (1600 km) renoveerimist, s.o rahastamist, teehoiu kavandamist, normistikku ning renoveerimist (projekteerimist, ehitust ja järelevalvet). Viimase 5 aasta jooksul on teehoiule kulutatud kokku ca 1,2 miljardit eurot.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900

[email protected]
[email protected]
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll
www.twitter.com/riigikontroll

  • Postitatud: 13.12.2013 11:00
  • Viimane muudatus: 25.09.2014 14:20
  • Viimane ülevaatus: 25.09.2014 14:20

Riigikontrolli auditi käigus korraldatud kontrollpuurimine 2006. aastal renoveeritud Tallinna-Narva maantee Maardu-Valgejõe lõigul.

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid