Haridusinvesteeringuid on tehtud pikaajalise vaateta

Toomas Mattson | 17.10.2013 | 10:34

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 17. oktoober 2013 - Riigikontroll leiab auditiaruandes, et haridus- ja teadusministeerium on teinud suuri investeeringuid haridusasutuste kinnisvara parendamiseks ilma, et oleks paika pandud selged koolivõrgukavad ning kinnisvara haldamise edasised põhimõtted. Sellest tulenevalt puudub kindlus, et rahastatud on objekte, mida tulevikus kõige enam vajatakse ning mille korrashoiu tagamisega toime tullakse.

Viimastel aastatel on eelkõige tänu välistoetustele läinud haridus- ja teadusasutuste investeeringuteks märkimisväärsed summad. Üksnes haridus- ja teadusministeeriumi vahendusel on aastatel 2008–2013 haridus- ja teadusasutuste hoonetesse ja seadmetesse investeeritud kokku ligi 800 miljonit eurot. Sellest rohkem kui 70% on saadud Euroopa Liidu tõukefondidest. Ka uuel ELi tõukefondide perioodil (2014–2020) on riik kavandanud hariduse ja teaduse valdkonda suunata suuri summasid.

Riigikontroll analüüsis, kuidas haridus- ja teadusministeerium on investeeringute plaanimise ja kinnisvara strateegilise juhtimisega hakkama saanud, keskendudes oma auditis riigile kuuluvatele üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele. Neisse koolidesse on aastatel 2008–2013 investeeritud ligi 300 miljonit eurot ning selle abil on paljude koolide õppekeskkonda olulisel määral parendatud.

Haridus- ja teadusministeeriumi on alles üle vaatamas koolivõrku ning langetamas olulisi otsuseid, mis omakorda avaldavad mõju koolide arvule ja asukohale. Näiteks on ülevaatamisel riigi ja omavalitsuste ülesannete jaotus hariduse pakkumisel erivajadustega lastele, samuti pole selge, kuidas toimub otsustamine riigigümnaasiumide moodustamise üle ning kui palju neid peaks riigis üldse olema.

Selge ja kokkulepitud arusaama puudumine, millist koolivõrku vajame, on viinud selleni, et investeeringuraha on antud ka selliste koolihoonete tarvis, mille puhul pole kindel, kas need ka tulevikus rakendust leiavad. Näiteks seisab juba aastaid tühjana Vaeküla kooli pooleliolev koolikompleks, kuhu Riigi Kinnisvara AS investeeris ligemale miljon eurot enne, kui ehitus peatati. Samuti on viimastel aastatel paigutatud suuri summasid koolimajadesse, mille kohta on juba varem tehtud põhimõtteline otsus kool mujale kolida (näiteks Raikküla kool). Kutseõppeasutuste puhul on riik rõhutanud, et haridus peab olema regionaalselt ühtlaselt kättesaadav (kutseõppeasutus igas maakonnas), kuid õpilaste arvu vähenemise tõttu võib praegust kutseõppeasutuste võrku lähiajal olla siiski vajalik muuta. Nii juhtus näiteks, et investeeringute kava kohaselt pidi raha saama ka Vana-Antsla kutsekool, kuid peagi pärast investeeringuotsuse heakskiitmist otsustati kool 2012. aastal liita Võrumaa kutsehariduskeskusega. Õnneks investeeringuraha koolihoone korrastamiseks anda ei jõutud.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et haridusasutuste kinnisvarasse on kahtlemata investeerida vaja, kuid see vajaks täpsemat sihitamist. „Me teame, milliseks kujuneb õpilaste arv lähiaastatel, ning see ei anna elulootust mitte kõigile koolimajadele. Ka on riik ja kohalikud omavalitsused uuesti ümber jagamas ülesandeid hariduse pakkumisel, mis samuti avaldab olulist mõju koolivõrgule. Sellises olukorras investeerimisotsuseid tehes, tuleks väga täpselt analüüsida, kas meil on ikka kõiki neid koolimaju vaja. Haridus- ja teadusministeerium seda paraku pole alati teinud, ning nii võime leida ennast olukorras, kus meil on küll kenasti korrastatud koolimaja, kuid õpilasi ei jätku,“ tõdes Tarmo Olgo. „Kahju on, et kõige enam on tegematajätmisi hariduslike erivajadustega laste koolimajade puhul, olgugi et tegemist on ühiskonna ühe kõige enam hoolitsust, kaitset ja tähelepanu vajava osaga.“

Riigikontroll leidis oma auditis nii mõndagi parandamisväärset ka haridus- ja teadusministeeriumi kinnisvaravaldkonna juhtimises. Üks oluline kitsaskoht on usaldusväärsete andmete puudumine haridusasutuste hoonete kohta. Auditi käigus ilmnes, et riiklikud registrid – riigi kinnisvararegister ja ehitisregister – sisaldavad hoonete kogupinna, vanuse ja kasutusotstarbe kohta kohati erinevaid andmeid. Ministeerium küll koondab vajalikku infot ka muudest allikatest, kuid usaldusväärset ülevaadet valitsemisala hoonete kohta ei ole jooksvalt võimalik saada. Samuti puudub objektiivne ülevaade valitsemisala kinnisvara seisundi kohta tervikuna, sest selle hindamiseks pole kasutatud ühtset metoodikat või skaalat. Süsteemselt pole hinnatud ka hoonete kasutamise intensiivsust. Täpsustamisel on veel ka erinevat tüüpi koolihoonete suurust reguleerivad normatiivid. Kõige selle tõttu ei olnud riigikontrollil võimalik veenduda, et seni on investeeritud tulevikuvajadusi silmas pidades kõige enam vajavatesse objektidesse ning vajalikul määral.

Investeeringuid kavandades ei ole haridus- ja teadusministeerium asutustelt nõudnud kinnisvara ülalpidamiskulude pikaajalisi prognoose ega neid ka keskselt ise koostanud. Seetõttu puudub kindlus, kuidas korrastatud hoonete ülalpidamisega tulevikus toime tullakse. Siiani ei ole investeeringud haridusasutuste kinnisvarasse asutuste kinnisvarakulusid veel märgatavalt kasvatanud, kuid arvestades kasvavaid energiahindu ning juba tehtud investeeringute kulumismäära, on surve kulude kasvuks olemas. See omakorda seab surve alla riigieelarve.

Endiselt on otsustamata, kas haridusasutuste taristu omanikuks jääb riik ja selle halduse eest vastutab haridus- ja teadusministeerium (ostes vajaduse korral haldusteenuse sisse) või antakse hooned üle Riigi Kinnisvara ASile ning riik hakkab äriühingult ruume rentima.

Kuigi rahandusministeeriumi eestvedamisel ja valitsuse heaks kiidetud riigi kinnisvarategevuse strateegia rakendusplaanide kohaselt pidid kinnisvara korrashoiu tõhusaks tagamiseks juba kõik hooned olema riigi äriühingule üle antud 2012. aasta lõpuks, pole haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarvesse leitud selle plaani elluviimiseks vajalikku lisaraha. Sobiva kinnisvarahaldamise mudeli üle otsustamine on kestnud juba aastaid ning see on viinud olukorrani, kus koolidel pole oma kinnisvara korrashoiuks olnud võrdseid võimalusi.

Haridus- ja teadusministeerium on auditiaruandes esiletoodud probleeme teadvustanud ning võtnud ette mitmeid tegevusi olukorra parandamiseks. Nii on asutud välja töötama koolivõrgu kavasid ning ülevaatamisel on normatiivid haridushoonete pinna kohta. Korrastatud on juba ka registrites olevaid andmeid ning aktiivselt on tegeldud vajaliku ja mittevajaliku vara väljaselgitamisega.

Taustaks

2013. aasta augusti seisuga oli riigil üle 1,7 mln m2 hoonestatud pinda. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisel oli sellest ca 40% (üle 693 000 m2), millega ministeerium on ühtlasi suurim riigile kuuluva hoonestatud kinnisvara valitseja.
Riigile kuuluvate hariduslike erivajadustega laste koolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste kasutuses on koos üüritavate pindadega ca 600 000 m2.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900

toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll
www.twitter.com/riigikontroll

  • Postitatud: 17.10.2013 10:34
  • Viimane muudatus: 16.08.2015 0:20
  • Viimane ülevaatus: 16.08.2015 0:20

Koolivõrk tuleb kohaldada demograafilise reaalsusega

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid