Laste hoolekanne ja lastekaitse vajab omavalitsuse ülesandena täpsemaid reegleid

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 6. veebruar 2013 - Riigikontrolli audit näitas, et kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö põhiraskus on pigem probleemide tagajärgedega võitlemisel, mitte niivõrd nende ennetamisel, seetõttu ei pruugi kohane abi jõuda lapseni sotsiaalsete probleemide varases faasis. 

See on ka praeguse lastekaitsesüsteemi põhihäda, millest on aastaid räägitud, kuid süsteemi muuta ei ole õnnestunud. Laste hoolekandes on riik reegleid seades olnud liialt kasin ning jätnud omavalitsustele suure otsustusruumi. See ei ole end õigustanud, kuna mitmel pool saab valdkond vähe tähelepanu ja kannatab alarahastamise all. Sotsiaalministeerium on teinud küll katseid süsteemi mõjutada, töötanud välja arengukavasid ja neid ellu viinud, kuid mitme põhimõttelise kitsaskoha lahendamist on senimaani välditud. Sestap leiab Riigikontroll, et riik peaks omavalitsuste tegevuse suunamisel olema senisest jõulisem ning kehtestama selle töö korraldamiseks rangemad nõuded.

Olulisemad kitsaskohad, mis vajavad riigi osavõtul lahendamist, on Riigikontrolli arvates lastekaitsetöötajate arv, ennetustöö korraldus ja sotsiaalteenuste kvaliteedinõuded. Auditis selgus, et lastekaitsetöö jaoks on võetud eraldi inimene vaid 38% omavalitsustel. Ülejäänutes teevad seda tööd sotsiaaltöötajad, kellel on täita lisaks mitmed teised ülesanded (tegelemine eakate, puuetega inimestega jne). Seetõttu ei ole neil piisavalt aega ega alati ka oskusi lastekaitsetööd teha, mis viibki selleni, et ennetustöö jääb unarusse. Kokku elab ligikaudu 60% Eesti lastest omavalitsustes, kus lastekaitsetöötajat ei ole või ei ole neid piisavalt, arvestades sotsiaalministeeriumi pakutud optimaalset laste suhet ühe lastekaitsetöötaja kohta.

Sotsiaalministeeriumi algatusel koostatud laste ja perede arengukavas aastani 2020 on põhitähelepanu asetatud lastekaitsetöötajate erialaoskuste parandamisele, kuid selleks, et omavalitsustes töötaks lastekaitsetöötajaid vajalikul hulgal, häid abinõusid ei ole. Sedasi lahendatakse Riigikontrolli arvates probleem poolikult ning kui inimesi selle töö peale juurde ei tule, ei parane oluliselt ka omavalitsuste jõudlus seda tööd teha.

Riigikontroll näeb probleemi samuti selles, et lapse probleemidega tegelemisel ei panda tegevusi sageli kirja – info on lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja enda mälus, kuid inimeste vahetumise korral on oht, et see teave läheb kaotsi. Korralik infobaas lapse probleemide kohta erinevatest allikatest annaks olulist tuge ja aitaks lapse probleemidele võimalikult varase ja kohase lahenduse leida.

Auditis uuriti, kas omavalitsusel on teavet erinevatesse riskirühmadesse kuuluvate laste kohta. Selgus, et tihtilugu omavalitsustel ülevaade puudub või ei ole see piisav. Selleta ei ole aga tõhus ennetustöö Riigikontrolli arvates võimalik. Siiani puuduvad ennetustöö tegemiseks ühtsed arusaamad ja põhimõtted. Riigi poolt tuleks omavalitsustele täpsemalt ette kirjutada, kuidas teha ennetustööd.

Sotsiaalministeerium peaks olema otsustavam omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedi reguleerimisel. Praegu kvaliteedinõuded puuduvad, mistõttu ei ole teada, mida inimesel on õigus omavalitsuselt minimaalselt oodata. See on oluline lünk ka järelevalves omavalitsuste üle.
Maavalitsustel, kellel on seaduse järgi kohustus teenuste kvaliteeti kontrollida, ei ole võimalik seda praegu sisuliselt teha ning – nagu audit näitas – kontroll jääb formaalseks. Kvaliteedinõuete kehtestamist pooldab ka valdav osa omavalitsustest, keda Riigikontroll auditis küsitles (78 protsenti 205 omavalitsusest). Omavalitsuste sotsiaalteenuste miinimumloetelu ja kvaliteedistandardid on eesmärgiks Vabariigi Valitsuse tegevuskavas, mis tuleb täita 2013. aasta jooksul. Auditi käigus Sotsiaalministeeriumilt saadud selgitused ei veennud Riigikontrolli, et see eesmärk tähtaegselt täidetakse.

Mitmeid puudusi tuvastas Riigikontroll ka omavalitsuste tegevust seadusenõuetega kõrvutades. Analüüsides omavalitsustele esitatud abitaotlusi lastega seotud küsimuses, tuli välja, et kuigi taotlused on enamasti rahuldatud (omavalitsuste kaupa oli selliste osa 82–99%), siis abi andmisest keeldumise korral rikutakse sageli seadust. Näiteks ei teavita omavalitsus abitaotlejat, kui on otsustanud abi mitte anda, ega põhjenda keeldumist või ei ole põhjuseks toodud asjaolud omavalitsuse kordadega kooskõlas või ei ole abivajadust enne otsuse tegemist hinnatud. Seadust ei ole alati järgitud ka vanemliku hoolitsuseta laps võõrasse perekonda või asenduskodusse hooldamisele määramisel. Esimese puhul ei ole kontrollitud piisava hoolega kõigi pereliikmete tausta ning asenduskodusse on lapsi saadetud tihti ilma sellekohase kirjaliku otsuseta, kust selguks selle põhjendus.

Auditi tulemusena tegi Riigikontroll nii sotsiaalministrile, omavalitsustele kui ka maavalitsusele mitmeid soovitusi.

Taustaks:
Riigikontroll auditeeris lastekaitse ja laste hoolekande korraldust üksikasjalikult kümnes omavalitsuses ning järelevalvet ja omavalitsuste nõustamist sellel alal viies maavalitsuses. Samuti korraldati selle valdkonna probleemide laiapõhjalisemaks iseloomustamiseks ülejäänud omavalitsustes küsitlus, mille käigus saadi vastused 205 vallalt ja linnalt.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
640 0777
513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
 

  • Postitatud: 6.02.2013 11:37
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 17:29
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:29

Auditis selgus, et lastekaitsetöö jaoks on võetud eraldi inimene vaid 38% omavalitsustel.

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid