Tänane töötute toetamise süsteem vajab reformimist

Toomas Mattson | 31.10.2012 | 11:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 31. oktoober 2012 - Riigikontrolli audit näitab, et töötute toetamise süsteem vajab muutmist, sest see ei taga abi kõigile tööd otsivatele abivajajatele, ei aita efektiivselt leevendada struktuurset tööpuudust ega pikaajalist töötust. Reformid on hädavajalikud, et riik suudaks ära hoida eesseisva tööjõu vähenemisega kaasnevaid võimalikke sotsiaalseid probleeme ja saavutada paremaid konkurentsitingimusi tööhõive suurendamise abil.

Eesti töö- ja sotsiaalpoliitika eesmärkideks on tagada tööhõive kõrge tase ning sissetulekute, elukvaliteedi ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Riik on seadnud eesmärgiks suurendada hõive 2015. aastaks 72%-ni ja 2020. aastaks 76%-ni. 2012. aasta keskpaigas oli see 71,8%.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et suurimaks takistuseks tööhõive suurendamisel on saanud kvalifitseeritud tööjõu puudus. „Kui töötukassa jätkab toimimist kui töötute käitlemise süsteem ja meie süsteem ei suuda kohandada töötute oskusi ettevõte vajadustega, süveneb üha olukord, kus ettevõtjad otsivad tikutulega tuhandete töötute hulgast sobivaid töökäsi, kuid ei leia neid. Töötute oskused ja tööandjate vajadused on lihtsalt sedavõrd lahku kasvanud,“ nentis peakontrolör.

Riigikontroll uuris äsja lõppenud auditis, kui hästi suudab riik toetada neid, kes on töö kaotanud. Audit näitas, et praegune töötute toetamise süsteem inimestele piisavat abi ei paku. Ebapiisav on praegune töötukassa kaudu pakutav rahaliste toetuste ja tööturuteenuste süsteem eelkõige seetõttu, et toetustest ja teenustest ei saa osa kõik töötud.

Viimase kolme aasta jooksul on töötuskindlustushüvitist saavate töötute osakaal pidevalt kahanenud. 2011. aastal sai töötutoetust 15,9% ja töötuskindlustushüvitist vaid 18% töötukassas registreeritud töötutest. Ülejäänud registreeritud töötud töötute toetamise süsteemi kaudu rahalist tuge ei saanud. 2012. aasta keskpaigas oli riigis üle 27 000 töötu, kes ei olnud töötukassas arvel ning kes ei saanud samuti rahalist abi, kuna raha saamise eelduseks on arvelolek töötukassas.
2011. aastal sai töötukassas registreeritud töötutest tööturuteenuseid igas kuus keskmiselt 20%. Teenuseid ei saa töötud sellepärast, et kõikidele töötutele sobivaid teenuseid pole ning kõigi tööle naasmist takistavate põhjuste kõrvaldamine pole töötukassa ülesanne.

Teiseks ebapiisava abi põhjuseks on see, et praegune töötute toetamise süsteem ei suuda lahendada struktuurse töötuse probleemi, kuna tööturumeetmed ja nendest osasaamise tingimused ei soodusta töötute ümberõpet ega arvesta regionaalsete eripäradega. Töötukassa pakutavad koolitused on üldjuhul lühiajalised ega soodusta uue kutse omandamist kutse- või kõrghariduse süsteemis.

Audit näitas, et töötute eelneval ametialal omandatud oskused ei vasta enam tööjõuvajadusele enamikus sektorites. Pea pooltel töötutel puudub kvalifikatsioon, neil on kõigest alg-, põhi- või üldkeskharidus. Ainult üksikutes sektorites oli töötute teadmistele ja oskustele vastavaid vabu töökohti. Paljud aktiivselt tööd otsivad inimesed ei saa tööle siirdumiseks rahalist tuge või teenuste valiku puudumise tõttu vajalikke teenuseid. Teistest Eesti piirkondadest eristuvad suurema töötute osakaaluga kogu tööjõust Ida-Virumaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Hiiumaa, kus on keeruline ainuüksi praeguste tööturuteenuste pakkumisega töötust vähendada.

Vastuolu töötajate oskuste, teadmiste ning paiknemise ja tööandjate nõudmiste vahel on kaasa toonud töötuse kestuse pikenemise. Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal üks aasta ja kauem tööta olnud 57% töötutest, 2012. aasta esimese poolaasta seisuga 52%. Viimase kolme aasta jooksul on pikaajaliste töötute hulk püsinud viimase 10 aasta kõrgeimal tasemel.

Pikaajalistel töötutel takistavad tööle naasmist mitmed erinevad põhjused (kehv tervis, ebasoodne elukoht jm), mida ei saa kõrvaldada vaid olemasolevaid tööturuteenuseid pakkudes. Töölt pikaks ajaks eemale jäämine toob aga kaasa vaesusriski ja lootusetuse uuesti tööd leida.

Riigikontroll soovitas praegu kehtivat töötute toetamise süsteemi mitmes aspektis muuta, et riik suudaks ära hoida eesseisva tööjõu vähenemisega kaasnevaid võimalikke sotsiaalseid probleeme ja saavutada paremaid konkurentsitingimusi tööhõive suurendamise abil.

Taustaks
2009. aastal ühendati Tööturuamet ja Eesti Töötukassa asutuseks, mille peamiseks ülesandeks sai tööhõive suurendamine, inimeste toimetuleku parandamine, tööotsingute ajaks piisava sotsiaalse kaitse tagamine ning vajadusepõhise abi pakkumine. Töötukassa statistika kohaselt oli 2012. aasta septembri lõpu seisuga töötuna arvel üle 37 000 töötu, samas kõik aktiivselt tööd otsivad inimesed töötukassas erinevatel põhjustel arvel ei ole, kuid ka need inimesed võivad tööotsinguteks vajada riigi tuge. Statistikaameti andmetel oli selliseid inimesi 2012. aasta suvel 71 000.

Arvestades lähiaastatel ees ootavat kasvavat vajadust töökäte järele ja riigi eesmärki saavutada võimalikult suur tööhõive, hindas Riigikontroll kas praegune töötute toetamise süsteem suudab leevendada struktuurse tööpuuduse probleemi; hoiab ära inimeste muutumise pikaajalisteks töötuteks või heitunuteks; abistab võimalikult paljusid töötuid.

Mõisted:
Struktuurne tööpuudus
– tööpuudus, mille korral on tööotsijad ebasobiva kvalifikatsiooniga, asuvad geograafiliselt ebasobivas kohas või kuuluvad rahvastikurühma, kellel on ligipääs töökohtadele mingil muul põhjusel piiratud.
Pikaajalised töötud – ilma tööta isikud, kes on aktiivselt tööd otsinud 12 kuud või kauem (16–24aastaste puhul 6 kuud) ning on valmis kohe tööle minema.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
6400777
5134900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
 

  • Postitatud: 31.10.2012 11:00
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 17:31
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:31

Kui töötukassa jätkab toimimist kui töötute käitlemise süsteem ja meie süsteem ei suuda kohandada töötute oskusi ettevõte vajadustega, süveneb üha olukord, kus ettevõtjad otsivad tikutulega tuhandete töötute hulgast sobivaid töökäsi, kuid ei leia neid.

Sakala/Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid