Riigikontrollil valmis aastaraport

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 8. oktoober 2012 - Riigikontrolör Mihkel Oviir andis täna Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle Riigikontrolli traditsioonilise aastaülevaate, mis kutsub teadvustama Eesti olukorda ja mõtlema, kuidas heitliku maailmamajanduse ja vähenevate töökäte tingimustes pidada riiki, mis pakub kodanikele pikaajaliselt kvaliteetseid teenuseid. 

Riigikontrolli ülevaates on analüüsitud, kas valitsusel on plaanid, kuidas vastutustundlikult probleeme lahendada ja Eesti elu edendada, ning kas need tegevuskavad on vaid paberil või toimivad ka tegelikkuses.

Riigikontrolör kirjutab oma saatesõnas, et valitsus on Eesti jätkusuutliku arengu probleemidest teadlik. „Valitsus on koostanud ligemale sada arengukava, kuhu on kirja pannud, milliseid muutusi nad ühiskonnas näha soovivad. Neid soove on palju ja kohati käivad nad ehk üksteisele vastu, aga nad on suunatud inimeste elujärje parandamisele. Enamasti on arengukavades kenasti lahti mõtestatud ka probleemid, mis Eesti teel seisavad. Kõige laialdasemalt on seda tehtud ehk Eesti konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“, kus on käsitletud pea kogu riigi tegevusvaldkondade hetkeolukorda ja väljakutseid,“ nendib Oviir.

Samas ta lisab, et arengukavad on kõigest paber. „Probleemide teadmine ei maksa midagi, kui tegusid ei järgne. Arengukavades seatud eesmärkide saavutamine nõuab ka reaalselt kogu riigi, kõikide valitsemisalade koostööd. See nõuab valitsuselt pidevat veendumist, et tegevused viivad eesmärgini. See nõuab tehtu arvestamist uute otsuste langetamisel. See nõuab prioriteetide ja kulude julget kaalumist ning vajaduse korral ümbermängimist,“ selgitab riigikontrolör. „Kas me võime rahuliku südamega öelda, et meil nii otsuseid langetataksegi? Kardan, et mitte. Kui me vaatame, millist rolli on arengukavad riigijuhtimisel mänginud, siis peaaegu mitte mingisugust. Nendega ei arvestata ei rahajagamisel ega otsuste langetamisel. Kuigi probleemide lahendamine ja reformide elluviimine nõuab ühist pingutust, pole valitsus ministeeriume piisavalt koostööle suunanud. Riigieelarve pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte prioriteete ja eesmärke kaaludes ning sisulisele analüüsile toetudes.“

Riigikontrolör rõhutab aastaülevaate sissejuhatuses, et meil on vaja mõtlemise muutust selles, kuidas otsuseid langetame, ning meil pole selle tee leidmiseks ülemäära palju aega. „Aastaks 2020 on Eestis valitsuse enda andmetel ligikaudu 65 000 tööealist elanikku vähem kui praegu, kümme aastat hiljem juba 107 000 vähem, pensioniealisi on seevastu rohkem. Me ei tea, kaua võime loota Euroopa Liidu abirahale või mida Euroopa võlakriis meile kaasa toob. See võib kõlada retooriliselt, aga me peame kiirustama oma riigi valmisehitamisega, vajalike reformide elluviimisega. Ja just praegu on hea hetk alata. Suurem osa riigi olulistest arengukavadest hõlmab perioodi kuni aastani 2013. Uute väljatöötamist on alustatud, juba praegu on käimas perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu toetusraha kasutamise kavandamine.“

Väljakutsetest, mis otsustajate ees seisavad, kõnelebki seekordne Riigikontrolli ülevaade.

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
 

  • Postitatud: 8.10.2012 13:45
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 17:31
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:31

Riigikontrolör Mihkel Oviir ja Riigikogu esimees Ene Ergma

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid