TALLINN, 27. september 2012 - Riigikontroll leiab äsja valminud ülevaates, et riigil on vaja ära otsustada, kuidas pärast elektrituru täielikku avamist kavandada Eesti varustamine elektriga pikas, kuni 30-aastases perspektiivis. Otsuste tegemisel tuleb arvesse võtta Eesti elektritootmisvõimsuste konkurentsivõimet vabal elektriturul, uute võimsuste rajamise ja praeguste tööshoidmise kulusid tarbijatele ja riigile ning mõju Eesti looduskeskkonnale. Riigikontroll rõhutab, et Eesti elektriga varustamisel valitav tee ei tohiks olla vastuolus Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärgiga vähendada 2050. aastaks energiatootmise CO2-heitmeid vähemalt 93%.
Riigikontroll kirjeldab ülevaates mitmeid Riigikogu ees seisvaid valikuid, kuidas tagada pikas perspektiivis Eesti elanike elektrivarustus. Üks võimalus on tagada varustuskindlus elektriühenduste kaudu regiooni teiste riikidega ning rajada Eestisse vaid avariivõimsusi. Võimalik variant on ka investeerida Balti- ja Põhjamaade elektritootmisvõimsustesse. Samas võib Eesti riik teha otsuse, et meil peab siiski olema teatud ulatuses endal tootmisvõimsust, ja astuda samme selle loomiseks. Otsuste tegemisel tuleb pidada silmas muu hulgas asjaolu, et pärast aastat 2023 tuleb üle poole siinsest põlevkivielektri tootmisest keskkonnanõuetele mittevastavuse ja amortiseerumise tõttu sulgeda.
Riik on seni elektrimajanduse arendamisel lähtunud põhimõttest, et energiajulgeoleku tagamiseks ja tarbijatele soodsa elektrihinna pakkumiseks peab Eestis tarbitava elektri tootmiseks vajalik tootmisvõimsus olema Eestis. Sellest lähtuvalt on tehtud ka investeerimisotsused energiamajandusse.
Avatud elektriturul see põhimõte aga ei kehti, kuna riik ei saa kuidagi tagada, et siin toodetud elekter jõuaks ainult Eesti tarbijateni ja oleks turuhinnast odavam. Avatud turul on energiajulgeoleku tagatiseks varustuskindlus kogu turupiirkonnas, kuna elekter toodetakse ja tarbitakse Põhjamaade ning Baltimaade ühisel elektriturul. Varustuskindluse tagamisel on ühtemoodi olulised Eestis ja meie lähiriikides paiknevad elektritootmisvõimsused ning riikidevahelised elektriühendused. Seega saab Eestis elektripuudus tekkida vaid siis, kui kogu turu piirkonnas on puudus.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et Eesti pole enam isoleeritud saar ja kogu turupiirkonna tootmisvõimsus on meile kättesaadav juhul, kui meil on piisav elektriühendus teiste meie regiooni riikidega. Praegu on Eestil olemas elektriühendus nii Läti, Soome kui ka Venemaaga, kuid see ei ole küllaldane, pidades silmas ühtse elektrituru loomist ja varustuskindluse tagamist. Olukord muutub oluliselt paremaks juba 2014. aasta alguses, mil valmib elektrikaabel Estlink2 ja ülekandevõimsus Soomega kasvab 1000 MW-le.
„Seetõttu on mõistlik luua tulevikus Eestisse sellised tootmisvõimsused, mille rajamine ja ülalpidamine on majanduslikult võimalikult tasuv, ei koorma ülemäära tarbija rahakotti ega reosta keskkonda ning mis tagavad samal ajal ka konkurentsivõime avatud turul,“ sõnas Olgo.
Elektritootmise valikuid käsitlevas ülevaates juhibki Riigikontroll tähelepanu sellele, et elektrimajanduse arendamiseks avatud elektrituru tingimustes peaks riik esmalt ära otsustama, kui palju elektrit Eestis riigi või tarbija toel edaspidi üldse toodetakse. Seni on riik ja ka tarbija toetanud nii taastuvatest energiaallikatest kui ka põlevkivist elektri tootmist. Taastuvenergia toetusteks on makstud keskmiselt 34 miljonit eurot aastas. Põlevkivielektri tootmist on aastatel 2008–2012 toetatud aastas keskmiselt 148 miljoni euro ulatuses, andes selleks tasuta CO2-kvooti, toetades põlevkivi ja biomassi koospõletamist ning jäätmete keskkonnaohutumaks muutmist. Põlevkivielektri hinnas ei kajastu sealjuures kõik tootmisega kaasnevad kulud keskkonnale ja tervisele.
Riigikontroll leiab, et edasistes elektrimajanduse riiklikes arengukavades oleks mõistlik selgelt määrata, kas riigi ja tarbija toetus peaks soodustama elektritootmist taastuvatest või taastumatutest energiaallikatest. Kuigi Eesti on praktiliselt juba täitnud aastaks 2020 seatud eesmärgi, et kogu tarbitud energiast moodustab taastuvenergia 25%, pole riik otsustanud, kas ja kuidas arendada taastuvatest energiaallikatest elektritootmist edasi. Et saavutada taastuvatest allikatest elektritootmise olulist kasvu, on vajalikud suured investeeringud, milleks saaks alates 2013. aastast kasutada näiteks CO2-kvoodimüügi tulusid.
Taust:
Enam kui kuuskümmend aastat on Eesti oma vajaduste tarbeks elektrit tootnud valdavalt põlevkivist. Riigile kuuluv elektritootmise monopol on andnud võimaluse hoida tarbijate jaoks elektri hind odavana. Põlevkivielektri tootmise suurimaks probleemiks on negatiivne keskkonnamõju. Praegu tekib põlevkivielektri tootmisel ca 70% kogu Eesti CO2-heitmetest, ca 70% tava- ja ca 82% ohtlikest jäätmetest ning kulub ligikaudu 80% kogu Eestis kasutatud veest.
- Eestis toodeti 2011. aastal elektrit 12 893 GWh, millest taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustas ca 9%.
- Elektrit tarbiti 7155 GWh, mis moodustab ca 55% elektritoodangust.
- Elektrit eksporditi 5252 GWh, mis moodustab ca 41% elektritoodangust.
Riigikontrolli koostatud ülevaade kajastab Eesti elektritootmist mõjutavaid asjaolusid avatud elektriturul, eesseisvaid väljakutseid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis ning juhib tähelepanu olulisematele otsustamist vajavatele küsimustele.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
640 0777
513 4900
[email protected]
-
Postitatud:
27.09.2012 10:22
-
Viimane muudatus:
10.11.2015 17:32
-
Viimane ülevaatus:
10.11.2015 17:32