Eesti-Vene piiriületust parandavad salakaubitsejate peletamine ja parem riikide koostöö

9.04.2012 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 9. aprill 2012 – Riigikontroll leiab veoste Eesti ja Venemaa vahelise maismaapiiri ületuse probleeme käsitlevas auditis, et elektrooniliste ootejärjekordade rakendumine ja piirieelsete ootealade ehitamine aitas parandada Eesti-poolset piiriületuse korraldust ja kaotada kilomeetrite pikkused järjekorrad siinsetelt maanteelt. Samas – ooteaeg piiriületusel küll mõnevõrra lühenes, kuid paraku mitte oluliselt.

Auditi käigus tõdeti, et Eesti kogemuse põhjal sõltub sõidukite ooteaja pikkus piiriületamisel peamiselt Venemaa tolli ja piiripunktide töökorraldusest Eesti-Vene maismaapiiril. Asjaolu, et Vene pool võtab sõidukeid sisse ja laseb neid välja rühmadena, tekitab Eesti piiripunktide kontrolliametite töös häireid ja vähendab nende läbilaskevõimet. Sõidukijuhid ei saa seetõttu olla alati kindlad, et saavad broneeritud ajal piiripunkti siseneda. See on ka põhjuseks, miks elektroonilises ootejärjekorras eraldatakse eelbroneerimiseks vaid ligikaudu pool piirikontrolli teoreetiliselt võimalikest aegadest ning miks paljud sõidukid peavad ootama piiriületust elavas järjekorras.

Kui Eesti ja Vene piirivalvuritel on hea koostöö ning siinse piirivalve toimingud on kiired, siis aeg piiril kulub peamiselt tollikontrolliks ja -formaalsusteks. Kui kahe riigi piirivalve koostöö tugineb valitsustevahelisele kokkuleppele, siis tollil sellist lepet pole ega ole ka koostööd, kuna Venemaa Föderaalne Tolliteenistus pole seda soovinud. Riigikontrollile laekunud info põhjal pärsib kahe riigi tollialast praktilist koostööd asjaolu, et idapoolse partneri tolliteenistusel napib kõrgemalt tasemelt lähtuvaid suuniseid, mis julgustaksid neid Eesti kolleegidega ametlikult suhtlema.
Eesti Riigikontrolli analüüsis selgus, et märkimisväärne osa Eesti piiripunktide töökoormusest kulub nende sõidukite ja busside kontrollimiseks, mille ainsaks eesmärgiks on tuua Venemaalt odavat kütust. Hinnanguliselt ligikaudu 4/5 sõiduautodest ületavad piiri, et osta autokütust. Piiripunktiti olukord erineb. Näiteks Koidula piiripunkti läbivatest sõiduautodest on seesuguseid lausa 9/10. Narvas hinnanguliselt kolmandik bussidest. Kütuseäri lõppemisel väheneks järsult maanteepiiripunktide koormus.

Ebaseaduslikuks müügiks tuuakse Eestisse sõidukite paagis kütuse kogus, mis Maksu- ja Tolliameti hinnangu kohaselt on ligikaudu 7% ametlikult müüdavast kütusekogusest. Käib vilgas organiseeritud piiriülene kütuseäri, on olemas ebaseadusliku kütuse ümberpumpamiskohad jms.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et kuigi ebaseadusliku kütuseäri tõttu jääb Eesti riigil saamata miljoneid eurosid aktsiisi- ja käibemaksu aastas, on Rahandusministeerium olnud kahetsusväärselt passiivne, et leida efektiivsed õiguslikud lahendused, mis sellist kütusevedu takistaks. Tegu on probleemiga, mis on ühine kogu Euroopa Liidu idapiiril asuvatel riikidel.

Ebaseadusliku kütuseveo tõkestamise kõrval aitaks piiripunktide läbilaskevõimet suurendada Eesti ja Venemaa vastastikku asetsevate piiri- ja tollipunktide sisukam koostöö ja töökorralduse ning investeerimiskavade ühtlustamine.
Vähese koostöö ühe näitena võib tuua olukorda, et enam pole kindel, kas tulevikus on vastselt avatud Koidula raudteepiiripunkti kaudu võimalik vedada Venemaa suunal loomse päritoluga kaupu või mitte. Kuigi Eesti on Koidula piirijaamas välja ehitanud nõuetekohase veterinaarkontrolli tingimused, on Venemaa valitsus otsustanud loobuda veterinaarkontrolli arendamisest Petseris ning rajada selle asemel Venemaa-poolne võimekus Ivangorodi.

„Selline olukord on väga kahetsusväärne ja isegi absurdne. Eesti on investeerinud üle 800 000 euro Euroopa Liidu raha Koidula piiripunkti vajalike tingimuste loomiseks ja oleks loogiline, et ka Vene poolel luuakse just sinna vastu samalaadne võimekus. Paraku on Venemaa valitsus välja andnud 2011. aasta suvel määruse selle kohta, et Petseris lõpetatakse veterinaarkontroll raudteel pärast seda, kui on loodud tänapäevastele tingimustele vastav kontrollpunkti raudteele Ivangorodis. See tähendab, et seal, kus Eesti pool on äsja tänapäevased võimalused välja ehitanud, ei looda Vene poolele vastu samasuguseid tingimusi ja lõpetatakse veterinaarkontroll sootuks, küll aga luuakse need veterinaartingimused sinna, kus kummalgi pool piiri neid praegu raudteel ei ole,“ selgitas Olgo.
Peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et veoste piiriületust saaks oluliselt kiirendada samuti veoste ja dokumentide ühiskontrolliga, kooskõlas kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooniga. Selle otstarbekust ja vajadust on korduvalt rõhutatud Venemaa ja Euroopa Liidu tollivaldkonna töötajate ühistel nõupidamistel. Selles suunas liikumist võiks alustada tollitöötajate piiriülese koostöö olulise tihendamisega, näiteks kokkuleppega, et omavahel vahetakse infot saadetistega seonduda võivatest riskidest ja veose piirikontrollil tuvastatud asjaoludest, mis teisele poolele olulised võiksid olla. „Näiteks võiks Eesti piiripunkt edastada Venemaa piiripunktile kontrollimiseks Koidula jaamast Venemaa suunas väljunud rongi vaguni läbivalgustamisel tuvastatu. Vastastikust infovahetust peaksime käsitlema kui esimest sammu veoste ühise kontrollimise suunas. Me väga loodame, et Venemaa Föderaalne Tolliteenistus sõlmib vastavasisulised kokkulepped oma kolleegidega,“ sõnas Olgo.

Riigikontrolli hinnangu kohaselt on meie maanteepiiripunktide materiaalne baas Koidulas ja Luhamaal piisav praeguse ja ka praegusest kuni kaks korda suurema veostemahu teenindamiseks. Narvas aga on olukord problemaatilisem. Sõiduautode, busside ja jalakäijate piiriületuse probleemid lahendab seal loodetavasti Euroopa Liidu abiga rajatav uus infrastruktuur. Veokite teenindamise kasvu aga raskendab piiripunkti asukoht Narva kesklinnas. Kuigi kaubaveokite läbilaskevõimet oleks teoreetiliselt võimalik suurendada kuni kaks korda, ei ole seda küllalt, arvestades aasta-aastalt suurenevaid Eesti ja Venemaa vahelisi kaubakoguseid. Peakontrolör Olgo sõnul on seetõttu kaubavahetuse tõrgeteta teenindamiseks oluline alustada olemasolevate piiripunktide arendamise kõrval ettevalmistusi uue silla rajamiseks üle Narva jõe (mille vajadust tõdeti juba 30–40 aastat tagasi) ning suurendada kaubavedu raudteel. Mõlema tegevuse elluviimine eeldab Eesti ja Venemaa ühist soovi ning kooskõlastatud tegevust.

Uue Narva jõe silla ehitamise teema ja vajadus teha lähiajal konkreetsed otsused, et selgitada kahe riigi pädevate asutuste koostöös Narva jõe uue silla rajamise võimalused, kerkisid eriti esile ka 29. märtsil 2012 Ivangorodis aset leidnud Venemaa Kontrollikoja kolleegiumi ja Eesti Riigikontrolli juhtkonna ühiskoosolekul. Venemaa Kontrollikoja esimees Sergei Stepašin on lubanud seda küsimust käsitleda ettekandes, mille kontrollikoda teeb lähinädalatel auditi tulemuste kohta Venemaa peaministrile. Kuigi vastavat vajadust tõdeti Eesti ja Venemaa ministrite tasemel juba 2006. aastal, pole Eesti poole ärgitused alustada silla rajamiseks vajalikke ühisuuringuid kohanud partneri mõistmist ja valmisolekut.

Mis puutub auditis käsitletud neljandat teemaplokki – raudteeveoste piiriületust – siis Eesti raudtee infrastruktuur on võimeline Venemaa suunal läbi laskma praegusest kaks korda rohkem kaubaronge (nii oli see enne 2006. aastat). Eesti Raudtee AS on sellest huvitatud ja kaupade omanikud on sellest huvitatud. „Venemaa on väljendanud seisukohta, et konteinereid ei peaks vedama autodega, vaid meritsi või raudteed pidi. Rongidega kaupu vedades saaks pidurdada maanteepiiripunktide koormuse kasvu, kuid AS Venemaa Raudteed ei ole eraldanud Eesti Raudteele täiendavaid rongikoosseise, nentis peakontrolör Olgo.

Eesti Riigikontroll juhib auditiaruandes tähelepanu ka veoste piiriületuse auditi käigus ilmsiks tulnud asjaolule, et meie riigiasutustel puudub usaldusväärne info Eestis toodetud kaupade ja teenuste ekspordi kohta. Ametlikult avaldatud andmed Eesti ekspordi kohta sisaldavad märkimisväärses osas Eestit läbivat transiitkaupa, mis suunatakse ilma töötlemata edasi kolmandatesse riikidesse. Teiste sõnadega – Eesti ekspordina näidatav summa sisaldab ka reeksporti, st selliste kaupade maksumust, millele pole Eestis sentigi lisatud.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti eksport 2010. aastal 35 protsenti, 2011. aastal 38 protsenti. „Riigikontroll rõhutab, et Eesti statistika ekspordi kohta on küll õige ja vastab Eurostati nõuetele, kuid meie n-ö oma ekspordivõimekuse paremaks hindamiseks soovitasime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil tellida senisele statistikale lisaks andmed, kus on näidatud, kui palju sisaldab Eesti eksport sellist kaupa, kus siin on sellele ka mingit lisandväärtust antud. Sellist statistikat nn rahvusliku ekspordi kohta kogub näiteks Läti,“ selgitas Olgo.

Taustainfo

Riigikontroll analüüsis Eesti piiripunktide tööd Eesti ja Venemaa maismaapiiril. Eesmärgiks oli juhtida Eesti riigiasutuste tähelepanu, kuidas kaubaveokite piiriületustoiminguid kiirendada ja seeläbi nende piiriületuse ootejärjekordi lühendada.

Politsei- ja Piirivalveameti andmete kohaselt ületasid 2011. aastal sõidukid Eesti ja Venemaa vahelist maismaapiiri enam kui 1,3 miljonit korda, sellest veoautod enam kui 228 000 korda. Aastaga suurenes sõidukite piiriületuste arv 11 protsenti, kahe aastaga 33 protsenti, sellest veoautode piiriületus 29 protsenti. Pole alust arvata, et veoautode piiriületuste arv lähiaastail ei suureneks.
Venemaa Majandusarengu Ministeeriumi prognoosi kohaselt (optimistlik stsenaarium) on 2020. aastaks Vene-Eesti piiril oodata veomahtude üldist suurenemist Venemaa sisseveo suunal. Näiteks suureneksid 2020. aastaks autovedude mahud 2010. aastaga võrreldes peaaegu 3 korda, raudteevedude mahud aga 3,5 korda. Enamik autovedudest toimuks läbi Ivangorodi (Narva) maanteepiiripunkti, seal kasvaks ka vedude maht kõige rohkem (üle 9 korra); ka raudteevedude maht kasvaks kõige enam läbi Ivangorodi (Narva) raudteepiiripunkti (peaaegu 9 korda).

29. märtsil 2012 Ivangorodis kirjutas Eesti riigikontrolör Mihkel Oviir koos Venemaa Kontrollikoja esimehe Sergei Stepašiniga alla kahe riigi kõrgeimate auditiasutuste koostöös valminud paralleelauditite tulemuste ühisosa käsitlevad dokumendid.

Üks dokumentidest käsitleb kaupade ja transpordivahendite piiriületust kindlustavate riigiorganite tegevust ning teine Peipsi järve keskkonnakaitse tagamist ja piiriveekogude säästlikku kasutamist. Pooled leppisid kokku teha 2015. aastal Peipsi järve asjus järelaudit.

Auditite tegemine oli kokku lepitud Venemaa Kontrollikoja esimehe visiidi ajal Eestisse aastal 2010. Tegu on esimese sellelaadse ühisprojektiga Eesti ja Venemaa kõrgeima auditiasutuse vahel.
Eesti ja Venemaa kõrgeimate auditiasutuste ühisdokumentides on toodud mitmeid edukaid näiteid Eesti ja Venemaa riigiorganite ja ametiasutuste koostööst. Samuti on osutatud mitmetele vajakajäämistele. Riigikontroll on väljendanud lootust, et mõlema riigi koostöös on võimalik liikuda edasi probleemide positiivse lahendamise suunas.

NB! Käeolevat teadet lugedes tuleb silmas pidada, et tegu on Eesti Riigikontrolli ja Venemaa Kontrollikoja koostöös tehtud paralleelauditite Eesti-poolsete tulemuste ja järeldustega – Eesti Riigikontroll hindas olukorda vaid Eestis ja Venemaa Kontrollikoda oma riigis, kumbki tegi oma riigi kohta eraldi aruande, Venemaa Kontrollikoda pole veel oma auditiaruannet publitseerinud. Riigikontroll ei keskendunud Eesti tolli ja piirivalve tegevuse hindamisele, auditi fookuses olid küsimused, mis tuleks kahel riigil ühiselt lahendada.
Riigikontrolli auditiaruande tulemused jaotuvad laias laastus nelja plokki: tolli piiriülene koostöö, Narva jõe uue silla problemaatika, Koidula piirijaama kaudu Venemaa suunas loomse päritoluga kaupade saatmine ning raudteevedude mahu suurendamine (2006. aasta taseme taastamine).


Toomas Mattson
Kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
 

  • Postitatud: 9.04.2012 0:00
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 17:36
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:36

*

Virumaa Teataja/Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Dokumendid

Audio-Video

Välislinke

Isikud:

Asutused:

Veel uudiseid