Teadus- ja arendustegevuse suunamine vastavalt riigi huvidele edeneb visalt

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 21. märts 2012 - Eesti teadlased on olnud rahvusvaheliselt järjest edukamad nii publitseerimisel kui ka toetusraha taotlemisel. Riik on aga samal ajal olnud jännis sõnastamisega, mis on Eesti riigi huvid teadus- ja arendustegevuses. Nii kulutatakse riigieelarvest aastas üle saja miljoni euro, kuid ebaselgeks jääb, mis kasu sellest Eesti riik saab või kuidas see toetab meie ühiskonna ja majanduse arengut. 

Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia koostamisel otsustati, et võtmetehnoloogiate valdkondades ning riigi sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise arengu seisukohalt muudes tähtsates valdkondades käivitatakse riiklikud programmid. Kokku oli kavas käivitada kuus riiklikku programmi (biotehnoloogia-, energiatehnoloogia-, materjalitehnoloogia-, keskkonnakaitse ja
-tehnoloogia, tervishoiu- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia programm). Riiklikud programmid peaksid aitama kaasa just Eesti riigi jaoks oluliste probleemide lahendamisele ning samuti stimuleerima kõrgemat lisandväärtust ja tootlikkust loovate valdkondade arengut. Riigikontroll vaatas oma auditis, kuidas on ministeeriumid toime tulnud nende programmide elluviimisega.

Enamik riiklikest programmidest, mis peaksid olema peamised meetmed prioriteetide elluviimisel, kinnitati alles 2011. aasta viimastel päevadel. Kõige varem said valmis energiatehnoloogiaprogramm (kinnitati detsembris 2008) ja biotehnoloogiaprogramm (kinnitati detsembris 2009). Materjalitehnoloogias, mis on prioriteet juba 2002. aastast, otsustati alles eelmise aasta lõpul sisuliselt üldse programmist loobuda ja asendada see eelprogrammiga. See tähendab, et planeeritud raha kulutatakse küll ära, aga konkreetseid tulemusi ei oodatagi.
Haridus- ja Teadusministeerium alustas aga riiklikele programmidele planeeritud raha jagamist juba enne, kui Teadus- ja Arendusnõukogu ning Vabariigi Valitsus olid programmid ametlikult heaks kiitnud. Seega jagati raha välja juba enne, kui riiklik huvi neis valdkondades selgeks sai.

Kuigi hinnanguliselt umbes pool riigi rahastatavast teadus- ja arendustegevusest kuulub võtmevaldkondade alla, tegutseb neis valdkondades vaid viiendik teadlastest. Ka doktoriõpe ei suuda siin piisavalt järelkasvu tagada ning rahvusvahelise teadlasvahetuse toetused pole paljude teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimelised. Riigikontrolli hinnangul käib niivõrd laiade võtmevaldkondade eelisarendamine riigile üle jõu nii rahaliselt kui ka administratiivselt. Võtmevaldkondade eelistamine ilma selge sihita paneb samas teised teadusvaldkonnad põhjendamatult ebasoodsasse seisu.

Kuna riiklikke programme rahastatakse suures osas Euroopa Liidu toetustest, jääb nende käivitamiseks enne programmiperioodi lõppu väga vähe aega. Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo juhtis tähelepanu, et kulutuste kuhjumine rahastamisperioodi lõppu võib kaasa tuua kiirustamisi ja teadlaste tööga ülekuhjamist. „Sellest tulenevalt võidakse keskenduda enam raha ärakulutamisele kui uute teadmiste ja lisandväärtuse loomisele,“ ütles Olgo.

Riigikontrolli audit näitas, et teadus- ja arendustegevuse tulemuste hindamisele pole raha jagamisel oluliselt tähelepanu pööratud. Eesmärgid ja näitajad on üldsõnalised, on ka seesuguseid näitajaid, mille kohta infot ei koguta. Seoseid riigi toetatud tegevuste ning oodatava tulemuse vahel pole alati võimalik luua. Mitmetele mõõdetavatele näitajatele pole määratud algtaset, mille suhtes edenemist võiks hinnata. Auditeeritute sõnul on riigi tegevuse mõju võtmevaldkondade arendamisel praegu veel liiga vara hinnata. „Tegelikult pole aga loodud isegi eeldusi, et tulevikus oma tegevuse mõju hinnata ja kulutatud raha kokku arvutada,“ rõhutas Olgo.

Taustaks
Statistikaameti andmetel kulutati 2010. aastal Eestis teadus- ja arendustegevusele kokku 232,76 miljonit eurot (3,64 miljardit krooni), mis moodustas 1,63% sisemajanduse kogutoodangust. Riigieelarvest rahastati teadus- ja arendustegevust 102,76 miljoni euroga. Tõenäoliselt on need kulud suuremad, kuid piisav ülevaade riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse rahastamise kohta puudub.

Võtmevaldkondade edendamisele suunatud riiklike programmide otsesteks kuludeks on kavandatud kokku 54,6 miljonit eurot. Lisaks sellele toetatakse võtmevaldkondade tegevusi ka mitmetest teistest teadus- ja arendustegevuse rahastamisallikatest.

Mitmed strateegias „Teadmistepõhine Eesti“ toodud põhiindikaatorid (teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurus SKTst, uutest toodetest ja teenustest saadava müügitulu osakaal, töötajaskonna hõivatus kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilistes sektorites ning ettevõtete tootlikkuse kasv) jäävad aastaks 2013 senise arengu jätkumisel tõenäoliselt täitmata. Sihttasemeni jõutakse ilmselt teadlaste ja inseneride osakaalu, patentide ning ettevõtete innovatsiooniinvesteeringute osakaalu näitajates. Oodatud publikatsioonide arv on juba ületatud.


Toomas Mattson
Kommunikatsiooniteenistuse juhataja
640 0777
513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
 

  • Postitatud: 21.03.2012 8:52
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 17:37
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:37

Teadus- ja arendustegevuse tulemuste hindamisele pole raha jagamisel oluliselt tähelepanu pööratud.

Corbis/Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Välislinke

Dokumendid

Audio-Video

Veel uudiseid