Vabadussõja võidusamba hädad tõi kaasa ülepeakaela tegutsemine

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 15. veebruar 2012 - Riigikontrolli hinnangul on Vabadussõja võidusamba ehitamisel ilmnenud puuduste peamiseks põhjuseks liigne kiirustamine ja katse-eksituse meetodil töötamine. Kiirustama sundis poliitilisel tasandil määratud ebarealistlik monumendi valmimise tähtaeg – samba avamise kuupäev 28. november 2008 määrati kindlaks veel enne, kui oli teada, millise kujuga ja millisest materjalist monument tuleb ning kui keeruline on ehitus.

Monumendi ideekonkursi võidutöös algselt kavandatud samba ja risti kattematerjali asendamisel klaasiga 2007. aasta sügisel-talvel ei tõstatatud küsimust, kas monumendi valmimistähtaega on vaja muuta. Riigikontrolli hinnangul puudusid objektiivsed eeldused ehitada monument valmis vähem kui aastaga sellisena, nagu ideekonkursi võitjad seda 2008. aasta jaanuaris ette kujutasid.

Riigikontrolli arvates takistas monumendiga seotud küsimuste poliitiline laetus selle rajamisega vahetult tegelevail isikuil objektiivselt hindamast, kas Kaitseministeerium ja tema lepingupartnerid saavad hakkama projekti realiseerimisel eeldatavasti tekkivate probleemidega.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et vaadates kogu samba püstitamise probleemi pikemal ajateljel, siis algfaasis tegutseti väga loiult, kuid lõppfaasis tormati ülepeakaela. „Riigikogu tegi valitsusele ettepaneku korraldada koostöös Tallinna linnaga Vabadussõja võidusamba püstitamine ning tagada rahastamine märtsis 2005. Möödus poolteist aastat, ja alles augustis 2006 moodustas valitsus konkursikomisjoni. Siis läks veel kaheksa kuud, kuni konkurss üldse välja kuulutati, ja siis 11 kuud kuni sõlmiti samba ehitamise leping. Kogu samba ehitamiseks ja projekteerimiseks jäi ülinapp aeg ehk sisuliselt kaheksa kuud. Meenutan, et hiljem kulus ainuüksi samba uue valgustuse saamiseks hankest kuni valmimiseni 14 kuud. Monumendi avamine 28. novembril 2008 muutus soovunelmaks, mille täitumise võimalikkust ei olnud kohane kahtluse alla seada,“ selgitas Olgo.

Suure ajasurve tõttu ei järgitud mitmete hangete korraldamisel riigihangete head tava, ei suudetud adekvaatselt hinnata monumendi keskse osa – samba ja risti – valgustamiseks kavandatu sobivust ega teha nõuetekohast järelevalvet tööde kvaliteedi üle. Rohkete vajakajäämiste tõttu valmis Vabadussõja võidusammas soovitud tähtajast seitse kuud hiljem ja vajas pärast avamist kohe remontimist.

Mitmel juhul alustati ehitustöödega enne, kui oli valminud nõuetekohane projektdokumentatsioon ja tööde tellija ehk Kaitseministeerium oli selle lõplikult heaks kiitnud. Nõuetekohase projektdokumentatsiooni puudumise ja ajanappuse tõttu ei tehtud vajalikke ekspertiise tehnilistele lahendustele, mis osutusid hiljem mittetoimivateks (valgustus ja ventilatsioon) ja nõudsid riigilt lisakulutusi. Samuti raskendas puudulik projektdokumentatsioon nõuetekohase omanikujärelevalve tegemist ja õigel ajal tööde teostuses puuduste tuvastamist.

„See, mis samba ehitamisega toimus, on ilmekas näide sellest, kui ei järgita normaalset tegutsemismalli – kõigepealt projekt, siis selle ekspertiis, ja alles siis ehitamine. Samba puhul käis kõik see läbisegi või mõnel juhul isegi vastupidi,“ leidis Tarmo Olgo.

Tšehhi firma Sans Souci valiti sammast ja risti projekteerima ning ehitama sisulise konkursita, kuna teistel konkursile kutsututel ei olnud pakkumuste esitamise ebamõistlikult lühikese tähtaja tõttu võimalust koostada nõutud detailsusega pakkumust.

Eesti ehitusfirmad valiti üldjuhul mitme pakkuja hulgast, kasutades valikukriteeriumina töö eest soovitud tasu suurust, st need tööd püüti teha tollases turusituatsioonis kõige soodsamatel tingimustel. Monumendi peaprojekteerija ja projektijuhi valimiseks ei toimunud sisulist konkurssi.
Monumendi rajamiseks ja pärast selle avamist ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks on Kaitseministeeriumi 2011. aasta suvise arvestuste järgi kokku kulunud 8,5 miljonit eurot (ligi 133 miljonit krooni), mis on kolmandiku võrra enam, kui algselt oli umbkaudseks maksumuseks deklareeritud. Sellest 0,8 miljonit eurot ehk 9% monumendi kogumaksumusest kulutati ebakvaliteetse töö parandamiseks.

„Riigikontroll ei näe probleemi selles, et samba maksumus kujunes kolmandiku võrra suuremaks, kui esialgu oli kavandatud. Vastupidi – me näeme probleemi selles, et selle esialgse ehituseelarve suuruse – 100 miljonit krooni – käis kaitseminister välja olukorras, kus ka ministeerium ise ei kujutanud täpselt ette, mida ja kuidas nad ehitama hakkavad. Hiljem aga püüti kramplikult selle avalikkuse teadvusse kinnistatud 100 miljoni krooni piires püsida. See omakorda põhjustas samba ehitamisel koonerdamist seal, kus see ei olnud otstarbekas. Näiteks jäeti eelarve piiratuse tõttu esialgu tellimata mitmed vajalikud tehnilised ekspertiisid ning ehitustööd,“ kinnitas Olgo. 2010. aasta kevadel rääkis minister riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonis, et samba kogumaksumus jääb suurusjärku 110 miljonit krooni, mõni miljon siia-sinna.

Auditi tulemusel on Riigikontroll arvamusel, et tööde rahastamine ei olnud läbipaistev. Üle poole kuludest kaeti algselt kaitseotstarbelisteks investeeringuteks ettenähtud rahast. Tegu oli suurelt osalt rahaga, mis oli algselt mõeldud jalaväe väljaõppekeskuse renoveerimiseks ja mobilisatsioonivarude soetamiseks (36 miljonit krooni). Ülejäänu saadi valitsuse reservist, kasutati ka ministeeriumile majandamiskuludeks eraldatud raha.

Riigikontrolli arvates oleks tulnud monumendi olulisust silmas pidades kajastada selle rajamise kulusid riigieelarves või valitsuse kinnitatud riigieelarve raha jaotamise kavades teistest kuludest selgelt eraldi.

Kaitseminister rõhutas oma vastuses, et kuigi osa kuludest tehti algselt Kaitseministeeriumi investeeringuteks ettenähtud eelarverealt, kompenseeris hilisem Vabariigi Valitsuse reservfondi eraldis ja 2009. aasta eelarveläbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepe riigikaitseks eraldatud vahenditest tehtud kulud. Ministri väitel ükski riigikaitseline objekt võidusamba rajamise tõttu rajamata pole jäänud.

Riigikontroll ei tuvastanud, et raha, mille Kaitseministeeriumile andis valitsus oma reservist, ja raha, mille Kaitseministeerium eraldas oma eelarvest, ning raha, mis saadi sihtasutuse Vabaduse Monument annetustena, oleks kasutatud millekski muuks kui monumendiga seotud kulutuste katmiseks.

Ekspertide hinnangul on monumendi samba ja risti kandekonstruktsioon tugev ja peaks nõuetekohase hoolduse korral püsima vähemalt sada aastat. Samuti on klaaspaneelid kinnitatud tugikonstruktsioonile kindlalt. Klaaspaneelide pragunematuse ja värvuse püsivuse asjus ekspertidel selge seisukoht puudub. Monumenti 2010. aasta lõpus – 2011. aasta alguses paigaldatud tehnosüsteemi on eksperdid hinnanud töökindlaks ning sellele on antud viieaastane toimimisgarantii.
Kaitseminister märkis Riigikontrollile saadetud kirjas, et auditiaruanne aitab selgitada avalikkusele monumendi rajamisega seotut. Ministri hinnangu kohaselt reageeris Kaitseministeerium peamiselt projekti keerukusest ja ambitsioonikast ajakavast tingitud riskide realiseerumisele süsteemselt ja kiirustamata, vajaduse korral oma ala parimaid spetsialiste kaasates. Kaitseminister lisas siiski aruande mõnele väitele oma selgitava arvamuse.

Taustaks

Vabadussõja võidusammas on seni olulisim mälestusmärk, mis on Eestis pärast iseseisvuse taastamist püstitatud Eesti riikluse eest võidelnuile. Selle rajamiseks kulutas riik üle kaheksa miljoni euro, sh 200 000 eurot, mida olid annetanud tuhanded inimesed. Monument valmis kavandatust märkimisväärselt hiljem. Pärast pidulikku avamist ilmnes selles mitmeid olulisi puudusi, seejuures ei olnud valgustussüsteem töökindel ja tuli tervikuna välja vahetada. Vabadussõja võidusamba juures ilmnenud vead leidsid avalikkuses laialdast kajastamist, mistõttu on oluline esitada erapooletu hinnang Kaitseministeeriumi tegevusele monumendi rajamise korraldamisel.

Auditit alustas Riigikontroll väljaspool tööplaani 2008. aasta juulis, kui oli selgunud, et sammas kavandatud ajaks ei valmi.

Riigikontroll hindas Kaitseministeeriumi tegevust Vabadussõja võidusamba rajamisel, alates monumendi kavandamisest kuni selle lõpliku valmimiseni. Hinnati monumendi ehitamise juhtimist, oluliste lepingupartnerite valikut, omanikujärelevalve korraldust ning monumendi valmistamiseks eraldatud raha kasutamise sihipärasust, säästlikkust ning seaduslikkust. Ühtlasi analüüsiti, miks tekkisid Vabadussõja võidusamba ehitamisel probleemid ning mida arvavad eksperdid monumendi pikaajalise püsivuse kohta.

Riigikontroll tugines Kaitseministeeriumist saadud dokumentidele, ministeeriumi ja monumendi rajamisel tema lepingupartnereiks olnud töötajate kirjalikele ning suulistele selgitustele, samuti ka Vabariigi Valitsuses arutatud dokumentidele. Valikuliselt kontrolliti aastatel 2008–2009 monumendi rajamiseks tehtud kulutuste sihipärasust ja nende ministeeriumi raamatupidamisarvestuses kajastamise õigsust.

Riigikontroll palus mitmes küsimuses kahel korral selgitusi ka monumendi samba ja risti projekteerinud ning ehitanud Tšehhi firmalt Sans Souci s.r.o., kes küll lubas need esitada, kuid ei teinud seda.
 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
640 0777
513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
 

  • Postitatud: 15.02.2012 0:00
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 17:38
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:38

Vabadussõja võidusamba avamine 2009. a võidupüha esimestel minutitel

Alo Lääne/ Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Audio-Video

Veel sidusmaterjale

Veel uudiseid