Omavalitsused jäid ehitusbuumile alla

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 23. märts 2011 - Riigikontrolli audit näitab, et kinnisvarabuumi ajal Eesti suurimateks ehitustandriteks kujunenud omavalitsused vaatasid ebaseaduslikku ehitamist enamasti pealt ega võtnud selle tõkestamiseks midagi olulist ette ning nüüd tegelevad vaid tagajärgede likvideerimisega, seadustades ehitusloata ehitatud uusehitisi. 

Riigikontroll valis kaheksas Tallinna ja Tartu linnaga piirnevas vallas välja kogumi uuselamuid, mille andmed ehitisregistris puudusid, ja vaatas, kas need elamud olid kerkinud seaduslikult ning kas vallavalitsused olid nende üle ehitusjärelevalvet tehes täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi.

Auditi tulemusel tuvastas Riigikontroll, et 85-st vaadeldud uusehitisest olid 48 ehk rohkem kui pooled kerkinud ilma ehitusloata. Enim oli selliseid ehitisi Kiili, Rae, Tartu ja Jõelähtme vallas. Kontrollinud olukorda poole aasta pärast, selgus, et ebaseaduslikest ehitistest vaid veerandi puhul olid omavalitsused alustanud menetlust rikkumise tuvastamiseks, paljude ehitiste puhul ei olnud võetud vaevaks isegi mitte ehitise omanikuga ühendust võtta. Kõige passiivsemalt tegeldi ebaseaduslike ehitistega Kiili vallas.

Riigikontroll leidis, et kohalike omavalitsuste seas on ehitusjärelevalve korraldamise ees prioriteediks konkurents uute maksumaksjate pärast. Auditi käigus selgus mitmeid juhtumeid, kus auditeeritud vald registreeris loata kerkinud ehitise uuselanike elukohana. Sellega võeti endale kohustus pakkuda ka oma eluaseme ebaseaduslikult ehitanud või elamiseks mittekõlblikusse hoonesse registreeritud uutele vallakodanikele teenuseid, millele neil on omavalitsuse elanikuna õigus. Samuti ei olnud ükski auditeeritud omavalitsus pidanud vajalikuks nõuda ühegi oma territooriumil õigusliku aluseta ehitatud elamu lammutamist, tavapäraselt seadustatakse enamik neist tagantjärele.

Samas on olemasolevate andmekogude võimalused saada suhteliselt väikese töömahuga ülevaade tegelikust ehitustegevusest ja seda ehitusjärelevalves rakendada, jäetud enamasti kasutamata.

Riigikontroll peab vajalikuks rõhutada, et reaalne kasu omavalitsustele riiklike andmekogude kasutamisest ehitusjärelevalve teostamisel ei saa tekkida vägisi peale surudes, vaid selle eelduseks on omavalitsuste endi tahe.

Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli nentis, et seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesanne võib erinevatel põhjustel jääda taas täitmata, toomata omavalitsusele kaasa mingeidki tagajärgi. „Riigikontroll ei saa aktsepteerida, et riik ei toimi hoobade puudumise tõttu otsustavalt valdkonnas, millel on oluline mõju nii keskkonnale kui ka inimeste ohutusele. Riigil tuleb otsustada, kas ehitusjärelevalve korraldamine saab eranditeta olla iga kohaliku omavalitsuse ülesanne,“ sõnas peakontrolör Mikli.

Auditeeritud omavalitsused nõustusid Riigikontrolli järeldustega ja olid auditis välja toodud probleeme asunud lahendama ehitusküsimustega tegeleva ametnikkonna suurendamise ja pädevuse tõstmisega.

Auditi tulemusel tõstis Riigikontroll esile Saku valda, kus oli valla territooriumil toimuva ehitustegevuse kohta teistest auditeeritutest oluliselt parem ülevaade ning ehitusvaldkonnas loodud ametikohtadel tegutsesid aktiivsed ametnikud. Võrreldes teiste auditeeritutega tuvastas Riigikontroll Saku vallas ebaseaduslikku ehitustegevust kõige vähem, samas oli seal rikkumiste kohta tehtud kõige rohkem ettekirjutusi ja määratud sunniraha.

Kuigi kõigi ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle peaks arvestust pidama ehitisregistris, ei täida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetav ehitisregister oma eesmärki ega sisalda ja avalikusta tegelikkusele vastavat infot. Juba alates registri loomisest on sealt puudu suur hulk vanemaid hooneid, uuemate andmete puhul aga ei kontrolli keegi, kas omavalitsuste poolt registrisse sisestatavad andmed on täielikud ja õiged. Korrastades oma territooriumil asuvate ehitiste põhiandmed ehitisregistris ja kasutades Maa-ameti loodud kaardirakendusi, on omavalitsustel lihtsa vaevaga võimalik muutuda ehitusjärelevalve teostamisel palju efektiivsemaks.

Taustaks
Auditi valimis oli viis Tallinna linnaga ja kolm Tartu linnaga piirnevat valda, mis 2000. aastate teises pooles valitsenud kinnisvarabuumi ajal kuulusid Eesti suurimate ehitustandrite hulka. Need olid Saku, Rae, Harku, Jõelähtme, Kiili, Tartu, Ülenurme ja Luunja vald.

Ebaseadusliku ehitustegevuse ja kohalike omavalitsuste teostatava ehitusjärelevalvega seonduvat on Riigikontroll käsitlenud ka 2007. aastal auditis „Ehitustegevus ranna- ja kaldaalal“, misjärel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas valmisolekut analüüsida ehitusseaduses sätestatud järelevalvemehhanisme, kuid ministeerium pole selles osas praeguseks mingeid muudatusi ette võtnud.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
640 0777
513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
 

  • Postitatud: 23.03.2011 0:00
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 17:49
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:49

Ülenurme vallas Soinaste külas asuv ehitatav kortermaja oli Riigikontrolli valimisse kuulunud ebaseaduslikest ehitistest suurim. Ülenurme vald kirjalikke järelevalvetoiminguid teinud ei olnud. Samuti on tähelepanuväärne, et Ülenurme valla üldplaneering ei sätesta, millist liiki elumaju (kas üksikelamuid või suuri kortermaju) võib sellesse piirkonda üldse ehitada.

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid