Täiskasvanute koolitamine vajab selgemaid eesmärke

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 22. september 2010 - Riigikontroll leidis oma auditis, et täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldus Eestis ei ole süsteemne ega toeta töötajatel kvalifikatsiooni omandamist või täiendamist. Kuigi riik kulutab täiskasvanute koolitamiseks aastatel 2008–2013 ligi kaks miljardit krooni, ei ole suudetud luua ühtset seisukohta, millise kvalifikatsiooniga tööjõudu muutuvas majanduskeskkonnas vajatakse. Samuti puudub riigil koolituste planeerimiseks ning tulemuste hindamiseks ülevaade toimunud koolitustest, kulutatud rahast ja saavutatud tulemustest. 

Riigikontroll leidis, et täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldamine on ülimalt killustunud – rahastamise ja korraldamisega tegelevad vähemalt 16 asutust ja 25 Euroopa Liidu kaasrahastatud meedet. Täiskasvanute koolitamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium, kuid praktikas on mitme asutuse tegevus koordinatsioonimehhanismidest välja jäänud. Nii ei hõlma näiteks „Täiskasvanuhariduse arengukava 2009–2013“ Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ega Riigikantselei valitsemisala tegevusi, kuigi täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldamiseks on neile raha kokku planeeritud hinnanguliselt ligikaudu 800 miljonit krooni ehk ligikaudu 40% täiskasvanute koolitustegevuseks planeeritud kuludest.

Kuna täiskasvanuhariduses on osapooli palju, siis puudub riigil terviklik ülevaade, kui palju ta täiskasvanuhariduse arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks raha kulutanud on, kui palju ta seda praegu teeb ning kui palju peaks tulevikuks planeerima. „Me teame, et täiskasvanute koolitusele kulutatud raha hulk on tänu Euroopa Liidu toetusele oluliselt kasvanud, suurenenud on ka koolitusel käinud inimeste hulk, aga head ülevaadet sellest, mida täpsemalt riigi raha eest õpetatud on, pole alati olemas isegi koolitust rahastaval asutusel. Veel vähem teame, mis kasu riik või inimesed ise neist koolitustest tegelikult saanud on,“ ütles Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.

Ühtse juhtimise puudumise tõttu tegelevad asutused koolitusvajaduse väljaselgitamise, koolituste planeerimise ning hindamisega eraldi, muutes niimoodi süsteemi ebaotstarbekaks ja kohati dubleerivaks. Nii näiteks on täiskasvanute koolitajate koolitamiseks ette nähtud kolm toetusmeedet.
Endiselt on raske välja selgitada koolitusvajadust ja tellida selle põhjal koolitusi, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatav keskpikk tööjõuvajaduse prognoos on väga üldine, toetub peaasjalikult möödunud perioodide arvandmetele ega võta arvesse potentsiaalseid eelisarendatavaid majandusvaldkondi ega struktuurseid muudatusi majanduses. Riik ei ole ka välja töötanud selget metoodikat, kuidas saada koolitustellimuse kujundamiseks vajalik sisend tööandjatelt. Tulemusena esitavad kõik rahastajad koolitustellimuse enda parima äranägemise järgi ning koolituspakkujad määravad suuresti koolituskava.

Kui vaadata täiskasvanuhariduse eesmärke, siis siin on riik oluliseks pidanud eeskätt suurendada elukestvas õppes osalemise määra 13,5%-ni. Samas ei näita see arv töötajate tegelikku kvalifikatsioonitõusu, vaid peegeldab pelgalt inimeste osalemist.

Töötajate kvalifikatsiooni omandamist ja täiendamist puudutavad strateegilised eesmärgid pole aga „Täiskasvanuhariduse arengukavas 2009–2013“ toodud tegevustega saavutatavad, sest nende täitmine sõltub peamiselt kutse- ja kõrgkoolide tegevusest tasemeõppe pakkumisel.

Eri asutuste pakutavad täiskasvanute koolitused on valdavalt lühiajalised. Väga väike on nende kursuste osakaal, mille lõpus osalejad sooritavad kutseeksami. Väga harva hinnatakse, kas ja kuidas koolitused aitasid kaasa tööjõu konkurentsivõime kasvule või uute oskuste omandamisele.

Kvaliteedihindamissüsteemid on välja arendamata. Seega pole võimalik öelda, kas ja kuivõrd on Eesti töötajad koolituste käigus omandanud kvalifikatsiooni või seda täiendanud. „Kokkuvõtlikult võib öelda, et igas valitsemisalas toimetatakse omaette, nähakse üksnes erinevusi, mitte koostöökohti. Riik peab otsustama, kas on mõistlik igaühel oma koolitussüsteemi üles ehitada, kui palju pakkuda riigi raha eest tasuta hobikoolitust ning kui palju panustada oskusliku tööjõu väljaõpetamisele,“ selgitas Tarmo Olgo.

Auditi tulemusena soovitas Riigikontroll parandada valdkonna koordineerimist. Parem koordineerimine ning kvaliteedikontrolli väljaarendamine aitaks tagada ka raha säästlikuma ja tõhusama kasutamise. Pidades silmas Eesti konkurentsivõime parandamise ja majanduskasvu saavutamise eesmärke, tuleb rahastada enam neid koolitusi, mis aitavad kvalifikatsiooni omandada või seda täiendada, ning ümberõpet.

Taustaks: Kolmandik tööjõust on madala haridustasemega, ilma eriala või kutseoskusteta
Ka statistika näitab, et Eestis on palju neid, kes pole omandanud ühtegi eriala või kutseoskust tõendavat haridust. 11,3% täiskasvanud elanikkonnast (25-64-aastased) oli 2009. aastal põhihariduse või madalama taseme haridusega ning 21,2% üldkeskharidusega. Kuigi kõrgharidusega spetsialistide arv 25–64-aastaste elanike hulgas on viimastel aastatel kasvanud, pole madala haridustaseme ja vaid üldkeskharidusega töötajate osakaal tööturul oluliselt vähenenud. Kutsetunnistusi on Eestis väljastatud vaid ligi 5%-le 15–74-aastastest elanikest. Kõige enam on sooritatud kutseeksameid madalaimal tasemel ning kõige vähem kõrgeimal tasemel. See tähendab, et Eestis on puudu ka tippspetsialistidest.

Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles auditi tulemusi kommenteerides:

„Kolmandik ehk tegelikult väga suur hulk tööealisest elanikkonnast on kutsehariduseta või vaid üldkeskharidusega, see tähendab, et enamikul neist puuduvad spetsiifilised oskused, mida tööturg vajaks. Seepärast ongi ettevõtjad pikka aega kurtnud, et tööjõupakkumine on küll suur, aga kutseoskustega ja neid tõendavate tunnistustega spetsialiste võtta pole.

Täiskasvanutele pakutud täiendus- ja ümberõpe seda olukorda muuta pole suutnud ega vanal moel jätkates suudagi, kuigi raha on sellesse panustatud. Arvuliste näitajate kohta võime küll koostada enda rahustamiseks eduraporteid, kuid tähelepanu tuleks pöörata sellele, kas sellest õppest ikka ka tegelikkuses kasu on. Täiendus- ja ümberõppe abil on täiskasvanutel endiselt keeruline tõendatud kutseoskusteni jõuda, et poolelijäänud haridusteed jätkata või hoopis uus amet selgeks õppida.

Ja kogu seda suurt süsteemi üles ehitades on abivajav inimene kohati ära unustatud, sest hetkel on info koolitusvõimaluste kohta laiali eri ametkondades ja peab olema ise hea spetsilist, et vajalik info üles leida. Ja isegi kui info on lõpuks leitav, pole sellest tihti kasu, sest koolituskohad on juba täidetud või info aegunud. Oleme küll e-riik, aga ometi pole toimivat e-keskkonda, kust saaks terviklikku informatsiooni koolitusvõimaluste kohta ja soovi korral ka elektrooniliselt kursustele registreerida.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
Mob +372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee 

  • Postitatud: 22.09.2010 9:48
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 18:06
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 18:06

Täiskasvanute koolitamise kohta toodetakse eduraporteid, kuid kas sellest õppest ka midagi kasu on, jääb tihti selgusetuks.

Corbis/Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid