Riigi ettevõtlustoetused pole suurendanud Eesti majanduse konkurentsivõimet

Toomas Mattson | 25.08.2010 | 10:49

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 25. august 2010 - Riigikontroll leidis, et perioodil 2004–2009 riigi jagatud üle seitsme miljardi krooni ettevõtlustoetusi ei ole aidanud parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet tervikuna – ettevõtete vähene tootlikkus ja ekspordivõime, mis on aluseks majanduse konkurentsivõimele, ei ole riigi toetuste mõjul oluliselt suurenenud. 

See on eriti tõsine probleem praeguses majanduslikus olukorras, sest Eesti inimeste elatustase ja nii selle languse kui ka kasvu ulatus sõltub sellest, kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus. Ettevõtlustoetuste vähese mõjususe põhjuseks on jäik, rõhuasetusteta ning killustatud toetuste süsteem, mis püüab korraga tegeleda väga paljude ettevõtluse probleemidega ega arvesta sageli ettevõtete tegelikke vajadusi. Riik pihustab raha toetustena paljude majandusharude vahel laiali, kasu lõikavad toetustest üksikud ettevõtted ja toetuste efekt majanduses ning majandusharudes on peaaegu olematu.

Auditi tulemused kinnitavad majandusekspertide varasemaid seisukohti, et riigi ettevõtlustoetuste süsteem on kasu toonud üksikutele, eraldiseisvatele (Eesti majandusega vähe lõimitud) ettevõtetele ning olulist majandusnäitajate ega ettevõtete vahelise koostöö parenemist sel perioodil märgata ei ole. Kuigi toetuste mõju võib avalduda kaugemas tulevikus, on ettevõtted andnud skeptilise hinnangu ka toetuste oodatavale mõjule.

Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on 7,4 miljardit krooni kuue aasta peale ettevõtetele üliväike summa – näiteks 2009. aasta lõpus olid ettevõtted pankadele võlgu ligikaudu 145 miljardit krooni. Seega tuleb ettevõtlustoetusi hoolikamalt paigutada ja nende mõjusid hinnata.

Paljude probleemide keskseks põhjuseks on asjaolu, et riigipoolset huvi ettevõtluspoliitika mõjude hindamiseks ei ole. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil puudub teadmine, kas ja millises suunas on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (KredEx) kaudu jagatud toetused, garantiid ja laenud ettevõtlust mõjutanud. Seda võimendab Euroopa Liidu rahal põhinev poliitikakujundamine (2010. aastal moodustab 90% ettevõtlustoetustest Euroopa Liidu raha), mis aastaid on peamiselt rahajaotamist silmas pidanud ehk pigem on soovitud raporteerida efektseid kasutamisprotsente, pööramata kuigi palju tähelepanu sellele, kas sellest kasutatud rahast ka püsivat kasu sünnib.

Praegu on pandud vastutus ettevõtluspoliitika planeerimisel ettevõtete õlule, samas kui ettevõtteid, ettevõtlusorganisatsioone ega erialaliite poliitikakujundamisse sisuliselt ei kaasata ning on hästi teada, et enamik esindusorganisatsioone ei ole suutelised andma terviklikku ja kvaliteetset sisendit poliitikakujundamisse. Ettevõtete juhtidelt saadud tagasiside näitab, et ettevõtted on keskendunud eelkõige kitsalt oma probleemidele ning läbimõeldud seisukohta neil riigi ettevõtluspoliitika asjus tervikuna ei ole ega peagi olema, see on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne.
Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti ettevõtluspoliitika põhjalikku muutmist. Euroopa Liidu raha tehnilise laialijagamise asemel tuleb lõimida kõik erinevad ja praegu eraldiseisvad ettevõtlust edendavad meetmed – haridus, teadus- ja arendustegevus, maksundus, ettevõtlust puudutav regulatsioon ning toetused –, et muuta Eesti majandus konkurentsivõimelisemaks. Kuna praeguses majandussituatsioonis on raske ette kujutada, et peale Euroopa Liidu raha oluliselt ettevõtluspoliitikasse lisaraha suunatakse, on seda tähtsam kohe hakata ette valmistama järgmiseks ELi finantsperioodiks 2014–2020.

Järgmise ettevõtluspoliitika planeerimisega tuleb alustada juba 2010. aasta lõpus, et muudatused jõustuksid koos uue ettevõtluspoliitika kinnitamisega 2013. aastal. Riigikontroll soovitab auditi tulemusena pikaajalisemat tegevuskava, mille eelduseks on käivitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures ettevõtete tegevusaladel põhinevad töörühmad, mis kaasaksid olemasolevat kompetentsust nii EASist, KredExist kui ka erialaliitudest, ettevõtlusorganisatsioonidest.

Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul peab riik lisaks riigi rahanduse üldpositsiooni tugevdamisele erilist tähelepanu pöörama Eesti majanduse struktuuri ümberkujundamisele ja konkurentsivõime parandamisele, et järgmine majanduslanguse periood ei tooks kaasa nii suurt tööpuudust kui praegu. Pikemas perspektiivis sõltub riigi ettevõtluspoliitika edust iga Eesti elaniku heaolu.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister lubas arvestada enamiku Riigikontrolli soovitustega, tunnustas Riigikontrolli mahuka analüütilise töö eest, kuid ei nõustunud auditi põhijäreldustega.
Rahandusminister leidis, et kui Riigikontrolli ettepanekutele tuginedes on välja töötatud terviklik ettevõtluspoliitika, kus toetuste kõrval on ettevõtluspoliitika eesmärkide saavutamiseks kaalutud ka teisi mõjutusvahendeid (maksud, regulatiivsed piirangud jms), saab hakata kaaluma valdkonda täiendava raha andmist. Minister on seisukohal, et toetuse andmise põhjenduseks ei saa olla argument, et teised riigid oma ettevõtteid toetavad.

Taustaks
Valdkonna juhtimise eest vastutava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on alates 2004. aastast Eesti ettevõtluspoliitikal olnud kaks läbivat eesmärki: muuta ettevõtted tootlikumaks ja suurendada nende ekspordivõimet. Eesti riik on aastatel 2004–2009 jaganud EASi ning KredExi kaudu ca 7,4 miljardit krooni ettevõtlustoetusi, et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Auditis vaadeldi, kas 2004.–2009. aastal rahaliselt toetatud ettevõtete tootlikkus ja lisandväärtus on kasvanud toetust mittesaanutest (kontrollrühmast) kiiremini ja mõjutanud Eesti konkurentsivõime näitajaid tervikuna. Hinnangu andmiseks küsitles Riigikontroll Statistikaameti abil ettevõtteid, kes tegutsevad Eestis suurema lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga tegevusaladel (need tegevusalad moodustavad 2008. aasta müügitulu alusel ligikaudu 30% Eesti majandusest). Küsitlusele vastas 1881 ettevõtet. Küsimustikus hindasid ettevõtted saadud toetuse mõju oma majandustegevusele, mida Riigikontroll võrdles koostöös Statistikaametiga ettevõtete tegelike majandusnäitajatega ning kontrollrühma konkurentsivõime näitajatega.

Eesti majanduse olukord ja tähelepanekud
Eesti majanduse kui terviku tootlikkuse areng näitab, et perioodil 2005–2007 toimus küll kiire kasv (moodustades kõige kõrgemal tasemel siiski vaid 65% EL-27 keskmisest), kuid see oli tingitud eelkõige kinnisvaraturu ja sisetarbimise plahvatuslikust suurenemisest, mitte konkurentsivõime kasvust välisturgudel. Buumiaegse kasvu illusoorsust kinnitab ka fakt, et kriisi tingimustes on Eesti tootlikkuse näitajad EL-27 keskmisega võrreldes halvenenud.

Viletsa tootlikkuse kasvu juures on tööjõukulud alates 2004. aastast praktiliselt kahekordistunud – see muudab Eesti majanduse konkurentsivõime välisturgudel väga madalaks. Kui Saksamaa või Soome tööjõukulud on tootlikkusega samas tempos arenenud, siis Eestis on vähese tootlikkuse juures kasvanud tööjõukulud nii suureks, et Eesti eksportijal on raske välisturul paremat hinda pakkuda.
Riigilt tootlikkuse kasvatamiseks toetust saanud ettevõtetest nägi vaid viiendik sellel olulist mõju tootlikkusele. Toetustel pole suurt mõju ka uute eksportijate tekkele. Uuringu kohaselt nägid ettevõtted ekspordi kasvule suunatud toetustel teatud mõju (sõltuvalt toetusest 16–57% vastanutest), kuid see pole Riigikontrolli hinnangul piisav, võttes arvesse, et tegemist on otseselt ekspordivõime kasvule suunatud toetustega.

Eesti majanduses tervikuna peegeldus ekspordivõime nõrkus väikses ekspordis juba buumiajal, kriisiperioodil on see veelgi langenud. 2009. aasta ekspordi koguväärtus oli väiksem kui 2006. aastal – praegu raporteeritavad kasvunumbrid tulenevad eelmise aasta suurest langusest ning madalast võrdlusbaasist. Vähesed tublid Eesti ettevõtted, kes eksportisid ka buumiajal (nt töötlevas tööstuses), olid peamised, keda mõjutas välisturgude kokkutõmbumine, ja need ettevõtted taastuvad täna ka kõige kiiremini koos välisturgude stabiliseerumisega. Seega ekspordi ja impordi mahu tasakaalustumine viimasel ajal ei ole tingitud Eesti majanduse konkurentsivõime kasvust, vaid drastiliselt langenud sisetarbimisest.

Kuigi väikeriigis eeldaks suurematele eksporditurgudele sisenemine koostööd ettevõtete vahel, siis Riigikontrolli uuringu kohaselt ei näe Eesti ettevõtted koostöös arenguressurssi ja toetused pole suutnud seda arusaama muuta. Arenduskulutusi teevad Eestis peamiselt vähesed ettevõtted kõrgtehnoloogia, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning bio- ja materjalitehnoloogia tegevusalal.
Samas mõjutavad nimetatud tegevusalade ettevõtted Eesti majandust vähe: partnerlussuhted tööstusega ei ole levinud, arendatut Eestis toota on raske ning tihti saavad arendustest kasu vaid üksikud töötajad kõrgtehnoloogilistes ettevõtetes. Nii ei ole ka riigi arendustoetuste abil loodud Eesti majandusse kui tervikusse juurde oluliselt kõrgepalgalisi töökohti, rääkimata arenguhüppest, ekspordi või tootlikkuse kasvust.

Riigikontrolli uuring tuvastas, et Eesti majanduse tegevusalade probleemid on erinevad. Tegevusalati nähakse erinevalt konkurentsivõime kasvu takistavaid tegureid, hinnatakse erinevalt riigi seniste toetuste mõju ning soovitakse riigilt erinevas vormis tuge. Selliste erinevuste tundmine on mõjusate konkurentsivõime kasvu tagavate meetmete väljatöötamiseks hädavajalik. Majanduse üldiste probleemide tundmine ei ole mõjueesmärkide saavutamiseks piisav.

Samas on väikese ja avatud majandusega riigi jaoks oluline ka järgmiste aastate eesmärgiks seada just kõrgema lisandväärtusega ekspordi suurendamine ning selle eesmärgi saavutamisse ka tõsiselt suhtuda.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 513 4900
+372 640 0777
toomas.mattson@riigikontroll.ee 

  • Postitatud: 25.08.2010 10:49
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 18:05
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 18:05

Raha, mis ettevõtlustoetusteks jagatud, on tulemuste suhtes nii mõnelgi pool justkui "paberihunti" läinud.

Corbis/Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid