Riigi teenuste kättesaadavus maakondades vajab rohkem tähelepanu

Toomas Mattson | 11.05.2010 | 14:06

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 11. mai 2010 - Riigikontroll leiab vastlõppenud auditi põhjal, et riigi teenuste kättesaadavusele maakondades ei pöörata piisavat tähelepanu ja riigiasutuste võrgu kujundamiseks puudub tervikuna läbimõeldud kava. 

Auditis vaadeldi, kas need riigiasutuste teenused, mille taotlemiseks on inimesel vajalik riigiasutusse kohale minna, on maakondades kättesaadavad, kas riigiasutustes ümberkorraldusi tehes arvestatakse teenuste kasutajate vajadusi ning kas ümberkorralduste kulud ja seatud eesmärgid on proportsioonis.

Ainult neljas maakonnas viieteistkümnest olid Riigikontrolli poolt 2009. aasta andmete alusel analüüsitud nelja riigiasutuse klienditeenindused potentsiaalsetele klientidele kättesaadavad. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ja Sotsiaalkindlustusameti kohalike pensioniametite ligipääsetavuse analüüsist võib järeldada, et isegi need teenused, mida osutatakse kõigis maakonnakeskustes, on halvasti kättesaadavad ligikaudu 30 000 inimesele kogu Eestis, mida on umbes samapalju, kui elanikke Põlvamaal või Jõgevamaal, Saaremaal või Valgamaal. Auditi tulemused näitasid, et kõige rohkem on probleeme teenuste kättesaadavusega Lääne-Virumaal ja Läänemaal, järgnevad Hiiu- ja Põlvamaa.

Kättesaadavaks luges Riigikontroll teenuse siis, kui 95% maakonna inimestest jõuab ühissõidukit kasutades poolteise tunniga asulasse, kus paikneb teenust osutav asutus, ja ühissõiduki peatus ei asu tema elukohast linnulennul kaugemal kui kolm kilomeetrit. Maakonna piire analüüsis ei arvestatud, vaid klienditeeninduse kättesaadavuse hindamisel lähtuti asulast, kuhu saab ühissõidukiga kõige kiiremini.

Tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on probleemid riigi teenuste kättesaadavuse tagamisel tõsisemad, kui üksnes arvud seda näitavad. Riigiasutuste võrgu kujundamise üldisi põhimõtteid ei ole kokku lepitud, üleriigilise teenindusvõrgu arengut juhib ministeeriumite killustatud ning ametkonnakeskene arusaam asutuste paiknemisest ja järjest enam tehakse inimeste jaoks olulisi teenuste kättesaadavust puudutavaid otsuseid vaid rahakoti paksusest lähtuvalt. „See ei ole õige, kui inimeste võrdse kohtlemise põhimõtet järgime vaid eelarvevõimaluste piires,“ ütles Olgo.

Enamik olulisi otsuseid, mis mõjutavad konkreetse riigiasutuse paiknemist ja seega ka teenuste kättesaadavust inimesele, tehakse riigiasutuste ümberkorraldamiste käigus. Seepärast huvitas Riigikontrolli, kas riigiasutuste ümberkorraldamise eesmärgiks on ka teenuste kättesaadavust parandada. Selleks analüüsisid audiitorid detailsemalt tööturuteenuste üleandmist Eesti Töötukassale, Keskkonnaameti, Põllumajandusameti ja Politsei- ja Piirivalveameti moodustamist.

Nimetatud neljal juhtumil ei olnud teenuste kättesaadavuse parandamine ümberkorralduse peamiseks eesmärgiks. Ainult tööturuteenuste osutamiseks on seadusandja kehtestanud, et neid tuleb osutada igas maakonnas. Uute ametite moodustamise levinumaks põhjuseks oli asutuste juhtimise ja sisemise töökorralduse küsimuste lahendamine.
Olulised ümberkorraldused, mille tulemusel loodi uus või lõpetati olemasolev valitsusasutus, ei olnud alati kavandatud head valitsemistava järgides. Riigikontrolli arvates vajab ümberkorralduste planeerimine enam tähelepanu.

Riigikontrolli auditis tehtud soovitused on suunatud sellele, et valitsus ja ministrid teeksid hädavajalikud sammud, mis kindlustaksid oluliste riigi teenuste kättesaadavuse vähemalt maakonnakeskustes ning parandaksid sisuliselt riigiasutuste ümberkorraldamise protsessi, et ümberkorraldused lähtuksid inimeste vajadustest, oleksid igati läbimõeldud ning ümberkorraldustega kaasnevad kulud oleksid tasakaalus oodatava kasuga.

Teenuste kättesaadavust Pensioniametis, Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, Eesti Töötukassas ja Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses analüüsis Riigikontroll koostöös ASiga Regio. Analüüsiks kasutati 2009. aasta juuli seisuga rahvastikuregistris sisalduvaid elukohaandmeid, ühistranspordi registri andmeid bussiliinide ja -peatuste kohta, reisirongide ja (saarte puhul) ka laevade ja lennukite sõiduplaane.

Riigikontroll on viimastel aastatel pööranud tähelepanu riigi ja inimese vahelistele suhetele, sealhulgas sellele, kas riigiga on lihtne asju ajada. Kui 2007. aastal hinnati
e-teenuste kvaliteeti, siis 2009. aastal võeti vaatluse riigi teenuste kättesaadavus.


Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
513 4900
640 0777
toomas.mattson@riigikontroll.ee
 

  • Postitatud: 11.05.2010 14:06
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 18:03
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 18:03

Kaart näitab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teenuste kättesaadavust.

Regio OÜ/Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Teemad:

Veel uudiseid