TALLINN, 28. aprill 2010 - Riigikontroll leiab, et paljud valdade ja linnade asutatud äriühingud ei ole tajunud vajadust püüelda võimalikult läbipaistva ja konkurentsi soodustava tegutsemise poole ning on oma oste sooritades jätnud riigihanke tegemata, sest on tõlgendanud riigihangete seadust viisil, mis selle nõudeid neile justkui ei laiendaks.

Ka vallad ja linnad ühingute liikmete, asutajate ja omanikena ei ole suutnud suunata oma ühinguid riigihankeid korraldama. Kuna vallad või linnad saavad äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid asutada ainult maksumaksja huvidest lähtudes, on nende ühingute tegevus põhjendatult avaliku huvi objektiks. Samas näitas audit ka, et kohalike omavalitsuste sihtasutused ja mittetulundusühingud teadvustavad endale riigihangete korraldamise vajadust.

Täielikult eirasid auditeeritutest riigihangete seadust Tallinna linnale kuuluv AS Ida-Tallinna Keskhaigla, kes oli auditeeritud perioodil teinud oste 385,6 miljoni krooni ulatuses (ilma käibemaksuta), Pärnu linna omanduses olev AS Taastusravikeskus Estonia 44 miljoni ja Kuressaare linna enamusosalusega Saaremaa Golfi AS 9 miljoni eest.
Ülejäänud kontrollitud ühingud olid hankemenetlusi korraldamata kulutanud suuremateks ostudeks kokku vähemalt 42,8 miljonit krooni ja pakkumisi võrdlemata teinud väiksemaid oste 16,8 miljoni krooni eest.

Vee, energeetika, reisijate veo vms võrgustikuteenuseid pakkuvad infrastruktuuri ettevõtjad, kellele võrgustikuga seotud hangete puhul kehtib tavahangetest oluliselt kõrgem hankemenetluse korraldamise piirmäär, lähtusid kõrgemast piirmäärast ka tavaostude puhul ning riigihankeid ei korraldanud. Kolme võrgustikega seotud hankija ostude maht oli 2008. aastal kokku rohkem kui 268 miljonit krooni, kuid hankemenetlusi oli korraldatud kogu aasta jooksul vaid ühes ettevõttes ühel korral.

Kokku sooritasid Eesti valdade ja linnade ühingud 2008. aastal kokku rohkem kui 4,8 miljardi krooni eest oste. Analüüsinud eelnevalt 30 ühingu oste, valiti auditeerimiseks välja 19 ühingut. Murettekitavalt palju oli hankijaid, kes ei täitnud ka lihtsamaid riigihangete seaduse nõudeid. Näiteks rikkus kohustust teavitada avalikkust väiksematest ostudest veebilehe või ajalehe kaudu 14 auditeeritut ja kohustust esitada riigihangete registrile aruanne 13 auditeeritut.

Nii Riigikontrolli kui ka rahandusministri hinnangul esineb kõigi auditeeritud ühingute tegevuses avaliku huvi aspekt, mistõttu nad oleks pidanud korraldama riigihankeid. Ettevõtete kohalikest omavalitsustest omanikud ei saanud pahatihti aru, et läbipaistev ja konkurentsi soodustav tegutsemine aitab vähendada ettevõttes nii raiskamist kui ka korruptsiooniohtu.

Riigikontroll peab äärmiselt kahetsusväärseks, et riigihangete seadus kehtis ligi kolm aastat kujul, mis andis suurele hulgale kohaliku omavalitsuse asutatud äriühingutest võimaluse arvata, et riigihangete seadus neile ei kohaldu. Riigikogu muutis seda olukorda soosiva sätte ära käesoleval kuul.

Riigikontroll loodab, et muudatus on seotud auditi aruandes tehtud tähelepanekute arvestamisega ja toob kaasa olukorra olulise paranemise, kuna seni oli endast kui hankijast teada andnud vaid 15 avalikus huvis tegutsevat äriühingut. Üleüldse oli aga 01.01.2009. a seisuga riigi ning valdade ja linnade kontrolli all olevaid äriühinguid kokku 335, neist valdade ja linnade omi 247.

Jätnud otsustamata enda määratlemise hankijana, ei ole äriühingud investeeringute ja ostude tegemisel valdavas osas rakendanud ka muid riigihangete läbipaistvust ja konkurentsi edendavaid põhimõtteid. Samas on Riigihangete Amet seaduse mitmeti tõlgendatavust põhjuseks tuues piiranud oma järelevalve ulatust vaid nende kohaliku omavalitsuse asutatud äriühingutega, kes on end hankijana määratlenud, selle kohta otsuse vormistanud ja sellest Riigihangete Ametit teavitanud. Kuigi Riigihangete Amet tegi 2008. aastal järelevalvet 55 hankija üle, oli nende hulgas ainult üks kohaliku omavalitsuse asutatud ühing.

Rahandusministeeriumis ette valmistatud ja Riigikogus vastu võetud seadusemuudatus korraldab ümber riigihangete valdkonna järelevalve, lõpetades Riigihangete Ameti tegevuse. Riigikontrolli arvates peab seadusemuudatusega kaasnema, et Rahandusministeerium lahendaks ka seaduse rakendamise sisulised probleemid üheselt ja arusaadavalt.

Riigikontroll auditeeris riigihangete korraldamist linnade ja valdade asutatud ja osalusega äriühingutes, sihtasutustes ning mittetulundusühingutes, analüüsides asjade soetamist ning teenuste ja ehitustööde tellimist ühingute poolt 2008. aastal.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
Tel: +372640 0777
Mob: +372513 4900
[email protected]

• Postitatud: 28.04.2010 14:52
• Viimane muudatus: 10.11.2015 18:03
• Viimane ülevaatus: 10.11.2015 18:03