TALLINN, 29. mai 2007 - Riigikontroll hindas Eesti valmisolekut lindude gripiks, gripipandeemiaks, ulatuslikuks merereostuseks ja ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetuseks ning leidis, et vastutuse vähene tajumine ja hajutatus ministeeriumiti nõrgendab riigi niigi suhteliselt tagasihoidlikku valmisolekut hädaolukorraga kiirelt ja tulemuslikult toime tulla.

Audit näitas, et vaatamata ministeeriumide tunnustust väärivatele pingutustele ei suudeta praegu hädaolukordi ära hoida ning neid tõhusalt lahendada. Seetõttu nõuab senisest enam tähelepanu ja ressursse nii hädaolukorra ennetamine kui ka hädaolukorraks ettevalmistus.

Praegu on paremal tasemel valmisolek nendeks häda¬olukordadeks (s.t lindude gripp ja gripipandeemia), mida reguleerivates eriseadustes on kindlaks määratud vastutus häda¬olukorraks valmisoleku saavutamiseks vajalike ülesannete täitmise eest ja mille kohta on koostatud Euroopa Komisjoni nõuetest lähtudes valmisolekuplaanid.

Teiste hädaolukordade (s.t ulatuslik merereostus ja ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetusest tingitud hädaolukord) puhul on põhiprobleem selles, et puudub juhtministeerium, kes vastutaks hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorra lahendamise eest. Kui vastutus on jagatud eri ministeeriumide vahel ja ühelegi ministeeriumile ei ole pandud protsessi juhtimise kohustust, on hädaolukordade lahendamise tervikplaani koostamine, rollide jaotus ja ühine ressursside hankimine raskendatud.

Kuna hädaolukorraks valmisoleku seadust võib tõlgendada ka nii, et kõikide hädaolukordade osas on valmistumise üldjuht Siseministeerium, ei näe teised ministeeriumid end vastutajana.  

• Hädaolukorraks valmisoleku tagamise korraldus ei ole tõhus. Praegune korraldus ei taga valmisoleku loomist hädaolukordadeks, s.t iga võimaliku hädaolukorra jaoks ei ole koostatud terviklikku riskianalüüsi ja plaani ega loodud plaani rakendamiseks vajalikke eeldusi. Riskide käsitlemise vajaduse üle ei otsustata süsteemselt. Puudub koondülevaade ühelt poolt kõikidest rakendatud riskimaandamismeetmetest, nende tulemuslikkusest ja kuludest ning teiselt poolt rakendamist vajavatest meetmetest ja nende ligikaudsetest kuludest.
  
  Hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside olemasolu ja kättesaadavus ei ole tagatud. Puudub koondülevaade vajalikest, olemasolevatest ja puuduvatest ressurssidest, puuduvate ressursside (näiteks isikukaitsevahendite) hankimine ei ole otstarbekalt korraldatud. Hädaolukorra lahendamise plaani toimivuse kontrolliks ja plaani täitjate vajaliku ettevalmistuse saavutamiseks korraldatud koolitused ja õppused ei hõlma kõiki hädaolukorra lahendamisse kaasatud osapooli. Hädaolukorraks valmisolekut ei analüüsita perioodiliselt, et selgitada välja puudused.
• Nõutaval tasemel valmisoleku saavutamine lindude gripi hädaolukorraks on võimalik suhteliselt vähese pingutuse ja lühikese ajaga.
• Nõutaval tasemel valmisoleku saavutamine gripipandeemia hädaolukorraks nõuab täiendavaid pingutusi ja võtab aega. Selge rollijaotuse ja juhtimiskorraldusega plaan hõlmab üksnes tervise¬valdkonda, ent ainult tervise¬valdkonnas tegutsemisest gripipandeemia häda¬olukorra lahendamiseks ei piisa. Gripipandeemia hädaolukorraks valmis¬oleku tagamiseks peab olema koostatud valdkondadeülene valmis¬oleku plaan ja korraldatud kaasatud osapoolte tegevus, sest vaja on kehtestada ja rakendada liikumis¬piiranguid, tagada kaasatud isikute tervise kaitse, transport, toitlustamine jpm. Üksikute pandeemiliseks muutuda ähvardavate gripijuhtumite korral ei saa kehtestada karantiini ega rakendada muid pandeemiat ärahoidvaid meetmeid. Seetõttu saab viiruse levikut asuda tõkestama alles siis, kui inimesed on juba massiliselt haigestunud. Auditi käigus selgus ka see, et riski¬rühma kuuluvatele operatiivselt ja strateegiliselt tähtsaid ametiülesandeid täitvatele isikutele ei ole varutud piisavalt isikukaitsevahendeid ega gripivastaseid ravimeid ning vajaduse korral ei ole tagatud nende viivitamatu tarnimine.
• Valmisolek ulatusliku merereostuse hädaolukorraks ei ole piisav. Auditi kestel koostati riiklik merereostustõrje plaan, paraku puuduvad jätkuvalt eeldused plaani rakendamiseks. Eesti reostustõrje¬suutlikkus ei vasta Helsingi konventsiooni miinimumnõuetele. Siseministeeriumi ei ole seaduses ega merereostustõrje plaanis määratud üldvastutajaks ulatusliku merereostuse hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorra lahendamise eest, mistõttu puudub kindlus, et Siseministeerium praktikas juhtministeeriumi ülesandeid täidab.
• Valmisolek ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetusest tingitud hädaolukorraks ei ole piisav. Ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetusest tingitud hädaolukorra (sh ulatusliku õhu, pinnase ja põhjavee reostuse) ennetamise ja selleks valmistumise eest vastutavat juhtministeeriumi ei ole määratud. Ei ole koostatud hädaolukorraks valmisoleku planeerimiseks terviklikku riskianalüüsi ning hädaolukorras (sh ohu korral) tegutsemiseks terviklikku plaani. Muu hulgas ei ole läbi mõeldud ohupiirkonnas asuvate inimeste evakueerimise korraldust ega sellega kaasnevate riskide maandamist (nt valveta jäänud vara kaitse).
  
  Riigikontrolli soovitused hädaolukorraks valmisoleku parandamise kohta puudutavad hädaolukorraks valmisoleku seaduse, loomatauditõrje seaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse täiendamist, tervikliku riskianalüüsi ja plaani koostamist ning puuduvate varude soetamist ja koolituste/õppuste korraldamist.
  
  Riigikontroll peab positiivseks, et ministeeriumid asusid juba auditi kestel esiletoodud puudujääke likvideerima. Näiteks koostas Siseministeerium probleemide lahendamiseks kriisireguleerimise õiguslike aluste muutuste kontseptsiooni ja moodustas ministeeriumidevahelise töörühma, et valmistada ette hädaolukorraks valmisoleku seaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle alamaktid.
  
  Üksikasjalikumalt on hetkeolukord ning hädaolukorra ennetamise ja hädaolukorraks ettevalmistuse puudujäägid välja toodud auditi kontrolliaruandes, mis on kättesaadav Riigikontrolli kodulehel. Riigikontroll tahab auditi tulemusel tehtud soovitustega toetada hädaolukordadeks valmisoleku kui ühe siseturvalisuse aspekti paranemist.

   Toomas Mattson
  Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
  Tel: 6400 777
  GSM: 51 34900
  E-post: [email protected]

   

   

   

   

• Postitatud: 29.05.2007 00:00
• Viimane muudatus: 15.09.2015 13:32
• Viimane ülevaatus: 15.09.2015 13:32