TALLINN, 28. juuni 2007 - Riigikontrolli audit näitas, et põllumajanduse ja maaelu toetustele vaatamata satub üle kahe kolmandiku tänastest põllumajanduslikest majapidamistest eelseisvatel aastatel tõsistesse raskustesse. Kutselistest põllumajandustootjatest suudaks toetuste vähenemise korral jätkata vaid viiendik. Raskuste ennetamiseks peaks paljud tänased põllumajandustootjad mitmekesistama lähiaastail elatusallikaid.

Riik on teinud ja teeb põllumajandussektori konkurentsivõime parandamiseks ja maaelu tasakaalustatud arendamiseks suuri kulutusi. Aastatel 2007-2013 makstakse Euroopa Liidu otsetoetustena ja maaelu arengukava alusel maaelu- ja põllumajandustoetusi kokku ligikaudu 26 miljardit ehk aastas keskmiselt ligi 4 miljardit krooni.

Ehkki maal elab üle 400 000 inimese, on valdav osa maaelu- ja põllumajandustoetustest ette nähtud 27 000-le põllumajandusega tegelevale majapidamisele. Neist 6700 on kutselised põllumehed.

Kuigi miljardilised toetused peegelduvad suurenenud investeeringutes, maakasutuses ja kasvavas lisandväärtuses, näitas Riigikontrolli audit, et finantsperioodil 2007-2013 makstavad toetused ei paranda põllumajandustootjate tootlikkust sedavõrd, et nad suudaksid konkureerida teiste ELi põllumeestega. Ligi 70% praegu tegutsevatest põllumajanduslikest majapidamistest satuvad eelseisvatel aastatel tõsistesse raskustesse. Kutselistest tootjatest suudaks toetuste vähenemise korral jätkata vaid viiendik.

Paljud väikese ja keskmise suurusega tootjad satuvad raskustesse juba lähiaastatel. Kõiki põllumajanduslike majapidamiste suurusrühmi hõlmanud analüüs näitas, et tootjate probleemid leevenduvad toetuste mõjul aastani 2010, seejärel langevad enam kui pooled, enamasti keskmise ja väikese suurusega tootjad, põllumajanduslike majapidamiste konkurentsist välja. Osa tootjaid peab paratamatult lisasissetuleku saamise pärast mitmekesistama oma tegevust väljaspool põllumajandust. Maal on aga vähe neid, kes oleksid nõus traditsioonilise tootmise asemel arendama muid tootmissuundi. Turuinformatsioon tootjatele on puudunud ja ministeeriumi selgitustöö selles vallas on olnud vähene.

Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo ütles, et auditi üheks oluliseks eesmärgiks oli ergutada ühiskonnas, Riigikogus ja valitsuses mõttevahetust põllumajanduse ja maaelu tuleviku teemal veel enne, kui suured probleemid nelja-viie aasta pärast otsest mõju hakkavad avaldama. "Tähtis on hakata tegutsema juba täna," sõnas Olgo.

Põllumajandussektori konkurentsivõime tervikuna on kehv. Tulemusnäitajate (saagikus, produktiivsus, lisandväärtuse loomine) poolest jääb Eesti Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest (nn EL-15) mitu korda maha. Efektiivselt suudavad toota vaid suurettevõtjad.

Eesti põllumajanduses on ka tööjõu tootlikkus väga väike: 10 korda väiksem kui Hollandis ja 5 korda väiksem kui EL-15 keskmine (2004.a andmed). Võrreldes teiste ELi riikidega on Eestis tööjõu tootlikkus suurem vaid Läti ja Leedu tööjõu tootlikkusest.

Paljude tootjate materiaalne baas on nõrk. Kasutusel olev vara on vananenud. Maamajanduse Infokeskuse andmetel olid pooled ehitistest 2005. aastal vanemad kui 20 aastat ning 70% masinatest ja seadmetest oli soetatud üle 10 aasta tagasi. Seetõttu ei suudeta konkureerida teiste riikide tootjatega. Haritava maa väiksuse tõttu ei ole otstarbekas soetada suure tootlikkusega maaharimismasinaid, loomade väike arv tingib suhteliselt suured kulutused toodanguühiku kohta.

Suured tootjad on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid, keskmised ja väikesed on investeerinud väga vähe. Eelkõige suurte tootjate tehtud investeeringute tulemusel suurenes keskmiselt ühel tootjal oleva vara maksumus aastail 2001-2005 ligi kaks korda, s.o 2,1 miljoni kroonini. Samas oli väikestel tootjatel 2005. aastal põhivara keskmiselt vaid 0,5 miljoni krooni väärtuses. Ligikaudu veerand tootjatest ei investeerinud aastatel 2001-2005 üldse.

Riigi ees seisab Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetuste vähenemise järel valik – kas suunata miljardid kroonid Eesti maksumaksjate raha põllumajandustootmise ebaefektiivsesse ossa, mis pole jätkusuutlik, või vaadelda maaelu arengut laiemalt, toetada inimeste ümberõpet, tööviljakuse kasvu, panustada maaelulaadi kui säärase säilitamisse. Vajadust näha maaelu laiemalt kui põllumajandus, on rõhutanud ka Euroopa Komisjon.

Riigikontroll ei pea õigeks, et Põllumajandusministeerium käsitleb riigi maaelupoliitikat eelkõige kui põllumajanduspoliitikat. Sellest tulenevalt korraldab ministeerium Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi raha kasutamist, seostamata seda arengusuundadega, mida viiakse ellu liidu teistest fondidest saadava raha toel.

Riigikontrolli hinnangul tuleb maaelu arengut terviklikult käsitleda, alates infrastruktuurist ning lõpetades haridus- ja tervishoiuprobleemidega. Riigikontroll tõdes auditi käigus, et ükski institutsioon ei tegele sellega, et põhjalikult hinnata riigi kavandatud meetmete tervikmõju maapiirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule. Praegu lähtuvad eri ministeeriumid oma valdkonna prioriteetidest ning ei kasutata võimalust arendada eri meetmete koosmõju kaudu maaelu terviklikult. Samuti pole Põllumajandusministeerium, kelle ülesandeks on luua tingimused maaelu jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, suutnud maaelu süsteemselt kujundada.

Kuigi riigis on kümneid maaelu arendamist puudutavaid valdkondlikke arengukavasid, pole need omavahel piisavalt seotud, mistõttu ei saa riigi kavandatud meetmete mõju maapiirkondade sotsiaal-majanduslikule arengule kompleksselt hinnata.

Maaelu tasakaalustatud arendamiseks ei piisa vaid põllumajandusliku ettevõtluse toetamisest, vaid tagada tuleb hea ja alati läbipääsetav teedevõrk, kvaliteetne elektrienergiaga varustatus, side- ja telekommunikatsiooniteenused; samuti kättesaadav ja kvaliteetne üldharidus, tervishoid, kultuuriline teenindus.

Riigikontroll soovitab rakendada täiendavaid abinõusid, et põllumajanduslikust tootmisest vabanevad inimesed leiaksid võimalikult elukohalähedase töö, elukohast kaugemal tööl käimise soodustamiseks tuleks aga parandada teede seisundit ja ühistranspordiühenduse toimimist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata tootmisest vabanevate töötajate ümberõppele ja elumuutusega kaasnevate sotsiaalprobleemide lahendamisele.

Konkreetseid ettepanekuid, mis Põllumajandusministeeriumile annaksid suuremad volitused teiste ministeeriumide asjakohase töö senisest enamaks mõjutamiseks, pole Põllumajandusministeerium valitsusele esitanud ja valitsus pole seda ministeeriumilt ka nõudnud.

Auditi allkirjastanud Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et praeguseid maaelu probleeme ei saa lahendada vaid põllumajandustootmise keskselt ning selleks ei piisa vaid maaelu arengukavas planeeritavatest meetmest. "Maapiirkondade arengupoliitika eesmärgid on mitmetahulised. Koostöö selles valdkonnas saab olla edukas, kui seda tehakse üha enam inimeste heaolu ning maaelu kui paljudest osadest koosnevat tervikut silmas pidades," sõnas Olgo.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

• Postitatud: 28.06.2007 00:00
• Viimane muudatus: 15.09.2015 13:20
• Viimane ülevaatus: 15.09.2015 13:20