TALLINN, 10. jaanuar 2006 - Riigikontrolör Mihkel Oviir kutsub kõiki riigiasutusi minema omavahelises töises kirjavahetuses üle valdavalt digitaalsele andmevahetusele ja lõpetama üksteisele paberikuhjade läkitamise.

Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles, et sedavõrd arenenud IT-lahendustega riigis nagu Eesti tuleks ometi lõpetada absurdne olukord, kus riigiasutused loovad dokumente arvutis, trükivad dokumendi siis välja, saadavad postiga teise riigiasutusse, kus see siis omakorda postiregistrisse paberilt sisse skaneeritakse. "Eestis ei ole probleemiks mitte niivõrd tehnilised lahendused ja raha kui ametnike soovimatus sisse harjunud paberimajanduse reegleid muuta," ütles Oviir. Riigikontroll peab igapäevast töist kirjavahetust juba eelmise aasta detsembrist valdavalt elektrooniliselt.

Oviir nentis, et kuigi dokumendihalduse probleemid on riigi tasandil teadvustatud, tuleks siiski liikuda nii dokumendihalduse, raamatupidamise kui ka kohalike omavalitsuste IT-lahenduste osas edasi senisest kiiremini. Riigikontrolöri seisukohti toetas eile ka Riigikogu riigieelarve kontrollimiseks mõeldud erikomisjon.

Riigikontrolör avaldas rahulolu ja lootust, et mitmed käimasolevad tööd saavad alanud aastal uue hoo - näiteks käivad tööd riigi keskse dokumendihoidla projekteerimisel ja dokumendihaldussüsteemide liidestamiseks sellega. Ettepanekuna on arutusel ka eeltööde alustamine digiallkirja andmise lihtsustamise ja portaalidesse integreerimise vallas. Eeltööd käivad riigiasutuste liitmiseks riigi finants- ja juhtimisarvestuse keskkonnaga.

Eestis on infopoliitika põhialused olemas, arenenud telekommunikatsioonivõrk ja nüüdisaegsed infotehnoloogilised lahendused moodustavad baasi infoühiskonna arenemiseks. "Kahetsusväärselt on aga juba ligi kaks aastat veninud riigi infosüsteemi andmekogude seaduse eelnõu kooskõlastamine ja vastuvõtmine. Tehnoloogilist arengut arvestava õigusliku keskkonna puudumine võib tuua kaasa lisakulutusi käimasolevate projektide kohandamisel uue olukorraga," leidis Oviir.

Riigikontrolör lisas, et kahtlemata on riigiasutuste omavaheline elektrooniline asjaajamine vaid väike samm õiges suunas. "Kõige olulisem on panna Eesti tohutu IT-potentsiaal tööle kodanike heaks, muuta IT-teenus selliseks, et see oleks kodanikusõbralik, et see jõuaks igaüheni, säästes aega, vaeva ja raha."

Riigikontrolöri sõnul on ta probleemidest vestelnud peaminister Andrus Ansipi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarega, kes mõlemad tajuvad selgelt IT-valdkonna süsteemse arendamise vajadust. "Kuna poliitilisel tasandil on asi teadvustatud, on vaja ametnike tasandil aktiivset tegevust," sõnas Oviir.

Oviir avaldas eile parlamendikomisjonis muret, et kui keskvalitsuse tasandil on tunda selget edasiliikumist, siis on kohalike omavalitsuse (KOV) tasandil oht mahajäämiseks. "Eesti riik on tervik ja riigi kui terviku seisukohalt peaks uurima võimalusi kohalike omavalitsuste, kolmanda sektori ja eraettevõtluse aktiivsemaks kaasamiseks infoühiskonna arendamisse. Siin on tekkinud mahajäämus, mis vajab hindamist ja riigi sekkumist oma võimaluste piires," sõnas Oviir.

Riigikontrolör avaldas heameelt, et riik on käivitanud tööd lairibastrateegia elluviimiseks, mille eesmärgiks on teha kõigile elanikele kättesaadavaks era- ja avaliku sektori pakutavad digitaalsed teenused ning aidata seeläbi kaasa Eesti konkurentsivõime kasvule, uute töökohtade loomisele ning ühiskonna kommunikatsiooni- ja transpordikulutuste vähendamisele.

Eesmärgi hindamise kvantitatiivseks näitajaks on olla jätkuvalt lairibaühenduste (kiire internetiühendus, mis võimaldab tarbida tänapäevaseid multimeediarakendusi) suhtarvult Euroopa Liidu kolme juhtiva riigi hulgas. Selleks on aastatel 2005-2007 kavas kulutada 38 miljonit krooni, et aktiveerida lairiba andmesidevõrgu väljaehitamist Interneti-teenuste pakkumiseks turutõrke piirkondades eraettevõtete abil.

Turutõrke piirkond on ala, kuhu erasektor pole valmis investeerima liiga väikese tarbijaskonna tõttu ning kus ei ole võimalik mõistliku ajaga raha tagasi teenida. Küll aga on erasektor valmis võtma enda peale tarbijate teenindamise ja teenuse edasise arendamise. Siinkohal investeerib riik koos kohalike omavalitsustega andmeside arendamiseks hõredalt asutatud maapiirkondades, erasektor hakkab seal pakkuma Interneti-teenust ja vajaduse korral andmesidet arendama.

Samas puudub riiklik tegevuskava ja organisatsiooniline mehhanism kohalike omavalitsuste tasandil e-teenuste koordineeritud väljaarendamise toetamiseks (hinnanguliselt ligi 70% kodanikele pakutavatest avalikest teenustes on KOVi tasandil). Seega on Interneti sisu ja tehniliste võimaluste arendamine tasakaalust väljas.

Kui lairibastrateegia näeb ette Interneti kohaleviimise, siis digitaalsete teenuste kohaleviimist ja tarbimist ei planeerita kusagil. Näiteks ei anna avaliku teabe seadus ette miinimumloetelu e-teenustest, mis peavad kohaliku omavalitsuse koduleheküljel olema.

Kuna seaduste ettevalmistamisega ei kaasne infotehnoloogilist ekspertiisi, põhjustab see sageli dubleerivate infotehnoloogiliste lahenduste tekke. Näiteks on KOV-id pidanud looma jäätmevaldajate registrid, väikeloomade registrid jms, kuigi riik võiks nende loomise keskselt, ilma dubleerimata lahendada.

Ka maavalitsuste roll KOV-ide IT-valdkonna koordineerijana kohapeal ei ole piisav. Nii riigil ka kui KOV-idel puudub vastutav partner infoühiskonna ja e-teenuste arendamise läbirääkimisteks. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil pole vastavat ülesannet, omavalitsuste liidud pole seni teemat käsitlenud.

Riigi ja omavalitsuste suhe infoühiskonna ja e-teenuste arendamisel on reguleerimata: pole selget tööjaotust, kohustusi, ajakava. Õigusaktides puudub üldse kohustus kodanikele e-teenuseid osutada. Nii riik kui ka KOV-id pole pööranud tähelepanu mobiilipõhiste teenuste arendamisele, mis võiks eriti hajaasustuse piirkondades omada suurt väärtust elanikele nii aja kui transpordikilomeetrite kokkuhoiul.

Riigikontrolör Mihkel Oviir rõhutas parlamendikomisjonis vajadust paralleelselt lairibaühenduste loomisega tegeleda Interneti sisuliste küsimustega kohalikul tasandil, koguda otsuste langetamiseks faktilist materjali olukorra kohta, arendada e-demokraatiat ning pakkuda välja meetmeid infoühiskonna ühtlaseks arendamiseks.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

• Postitatud: 10.01.2006 00:00
• Viimane muudatus: 18.09.2015 14:23
• Viimane ülevaatus: 18.09.2015 14:23