TALLINN, 5. aprill 2006 - Riigikontroll julgustab kohalikke omavalitsusi senisest enam uurima toimetulekutoetuse taotlejate tausta, et tagada abi jõudmine tõepoolest vaid nendeni, kes seda vajavad ja mitte neile, kellel piisavalt vara, et ise hakkama saada.

Riigikontroll vaatles pisteliselt toimetulekutoetuse maksmist viies kohalikus omavalitsuses, kes olid 2005. aastal saanud kõige enam raha: Tallinnas, Narvas, Sillamäel, Tartus ja Valgas. Tallinnas auditeeriti toetuse maksmist Lasnamäe ja Mustamäe linnaosa valitsustes. Audit näitas, et omavalitsustes on toimetulekutoetuse määramine ja maksmine korraldatud erinevalt ning valimisse sattunud toetuse saajad ei olnud tihti oma tulust sotsiaaltöötajaid teavitanud.

Riigikontrolli hinnangul pole kindel, et toimetulekutoetust makstakse vaid nendele, kes elavad tõesti puuduses.
Riigikontroll leidis ka mitmeid juhtumeid, kus toimetulekutoetuse saajate majanduslik olukord võimaldas soetada näiteks autosid ja kinnisvara ajavahemikus, mil nad said juba toimetulekutoetust: Näiteks olid 14 Narva linnavalitsuse kaudu toimetulekutoetust saavat peret omandanud kokku 20 autot ajal, kui nad said toimetulekutoetust, kusjuures neist 2 peret olid soetanud kumbki kolm autot. Tartu linnas oli 12 toetuse saajat omandanud 23 autot, kusjuures üks neist omandas toetuse saamise ajal 7 autot, millest üks müüdi.

Põhiliselt oli autoostude puhul tegu suhteliselt vanade autodega, kuid oli ka siiski kolm-neli aastat vanu masinaid. Samas ei keela paraku seadus taoliste juhtumite puhul toetust maksta. Audit näitas, et kui toetuse taotlejad ka näitavad vara olemasolu, saadetakse materjalid vara hindamiseks linnavalitsuse komisjonile vaid erandjuhtudel.

Riigikontrolör Mihkel Oviir avaldas auditi tulemusi kommenteerides lootust, et omavalitsuste ametnikud suhtuvad edaspidi tähelepanelikumalt taustauuringutesse. "Kahjuks on veel üksikuid inimesi, kes ei tunne piire ja kes võtavad vastu raha, mis on mõeldud neile, kes tegelikkuses puudust kannatavad. Selline võimalus tuleb välistada," kinnitas riigikontrolör.

2005. aasta alguses tehti sotsiaalhoolekande seaduses mitmeid muudatusi, millest olulisemaks on võimalus mitte määrata toetust, kui taotleja omandis või kasutuses olev vara tagab talle ja tema perekonnale piisavad elatusvahendid. Samas olid mitmel juhul toetuse saajad toetuse maksmise ajal müünud oma vara, kuid vara müümisest saadud tulu toetuse määramisel arvesse ei võetud. Sotsiaaltöötajatel puudusid andmed sel viisil saadud tulu kohta.

2005. aasta alguses tehti sotsiaalhoolekande seaduses mitmeid muudatusi, millest olulisemaks on võimalus mitte määrata toetust, kui taotleja omandis või kasutuses olev vara tagab talle ja tema perekonnale piisavad elatusvahendid.

Riigikontrolör Mihkel Oviir avaldas rahulolu selle üle, et Eesti majanduse kiire areng avaldab selget mõju inimeste võimele ise toime tulla, viimastel aastatel on toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanud perede arv pidevalt vähenenud.

Riigikontrolli audit näitas, et toimetulekutoetusteks eraldatakse iga aasta eelarves palju rohkem raha, kui tegelikult vaja oleks. Selle tulemusena oli raha üle niivõrd, et 2003. aastal jäi toimetulekutoetusteks eraldatud rahast kasutamata 10%, kuid 2004. aastal juba 21,7% ja 2005. aastal 23,8%. Kümneid miljoneid jääb ilmselt kasutamata ka tänavu.

Kõige sagedasemad toetuse saajad on töötute pered ja lastega pered. Toetuse saamise kordade järgi (toimetulekupiiri kindlustamiseks) moodustavad kõige suurema rühma pered, kes said toetust aasta jooksul iga kuu. Nii sai 2003. aastal iga kuu toetust 18,3%, 2004. aastal 23,9% ja 2005. aastal 23,1% toetust saanud peredest.

Kuigi toimetulekutoetus on riigi kehtestatud abiraha ajutiselt hätta sattunud perede toetamiseks kuni nende majandusliku olukorra paranemiseni, saab suur hulk peresid pidevalt toetust 5-10 aastat (auditi tulemuste põhjal 50-60% aasta jooksul pidevalt toetust saanud peredest). See näitab, et need pered ei ole suutnud oma olukorda sedavõrd parandada, et neil poleks toetust enam vaja.

Toetuse saamise kordade järgi moodustavad teise suurema rühma pered, kes said toetust aasta jooksul vaid ühe korra: 2003. aastal 4,4%, 2004. aastal 17,1% ning 2005. aastal 15,9%.

Märgatavalt on vähenenud toetust saavate üliõpilasperede osakaal, see on seotud alates 5. septembrist 2003. kehtima hakanud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega, mille kohaselt saab üliõpilane toetust siis, kui tema vanemad olid eelmisel kuul toimetulekutoetuse saajad.

Toimetulekutoetust makstakse alates 1994. aastast. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluasemega seotud kulude tasumist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiriks on alates 2005. aastast 750 krooni esimesele ning 600 krooni igale järgmisele pereliikmele.

Eluasemekulusid (üür, kommunaalkulud jt) võetakse arvesse omavalitsuse volikogu kinnitatud normatiivide piires ja valitsuse määratud normpinna ulatuses. Seega sõltub toetuse suurus perekonna netosissetulekust, eluasemekuludest, perekonna toimetuleku piirmäärast ja pereliikmete arvust.

Toimetulekutoetust maksavad kohalikud omavalitsused. 2005. aasta riigieelarve tasandusfondis oli selleks ette nähtud 328 miljonit krooni, sama suur summa on ka tänavu.

Riigieelarvest toimetulekutoetuseks eraldatud rahast makstakse lisaks toetusele toimetulekupiiri kindlustamiseks ka täiendavat toetust üksikvanematele ning toimetulekutoetuste raha ülejäägi korral ka täiendavaid sotsiaaltoetusi või -teenuseid vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

• Postitatud: 05.04.2006 00:00
• Viimane muudatus: 18.09.2015 14:15
• Viimane ülevaatus: 18.09.2015 14:15