TALLINN, 26. aprill 2006 - Riigikontroll auditeeris Veeteede Ameti tegevust tuletorni- ja navigatsioonitasu kogumisel ning hangete korraldamisel 2004. aastal. Tuletorni- ja navigatsioonitasud on riigi kehtestatud tasud, mida võetakse Eesti sadamaid külastavatelt laevadelt. Tasusid kogub Veeteede Amet ja need laekuvad riigieelarvesse - 2004. aastal oli summaks ligi 150 miljonit krooni.
Riigikontrolli IV osakonna peakontrolör Olav Lüüs nentis auditi põhjal, et võrreldes lähinaabritega on Eesti sadamatesse sisenemine selles Läänemere piirkonnas üks odavaimaid, samas on riigi võetavate tasude osakaal laevaomanikelt sadamas võetavate tasude kogusummas üks väiksemaid. "Riigi kogutavad tasud ei kata neid kulusid, mida riik sellesse valdkonda kavatseb teha, ning riigil on vaja langetada otsus, kas ta soovib katta puudujääva osa teistelt elualadelt laekuva rahaga või tuleb suurendada riigi osa sadamate külastamisel võetavates tasudes," selgitas Lüüs.
Riigikontroll leidis ka, et tasude kogumisega oli Veeteede Amet rahuldavalt toime tulnud. Töö käigus on tehtud siiski mõningaid vigu: nii näiteks võeti 2004. aasta kevadel laevaomanikelt tasusid nõutavast 1,9 miljonit krooni rohkem. Ka oli mõnel juhul jäänud laevade külastuste eest arved esitamata. Riigikontrolli hinnangul tuleks mitut nende tasude kogumist käsitlevat seaduse sätet täpsustada, sellega nõustusid nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui ka Veeteede Amet.
Auditi käigus ilmnes veel, et ilma piisava aluseta on loobutud ASilt Tallink Grupp ja ASilt Hansatee Cargo tuletornitasude võlgnevuse sissenõudmisest summas 6,3 miljonit krooni. Majandus-ja kommunikatsiooniminister teatas, et esitab veel aprillis hagiavalduse raha tagasi saamiseks.
Riigihangete korraldamisel oli 2004. aastal Veeteede Amet üldjuhul järginud riigihangete seaduse nõudeid. Esines siiski ka oste, kus hange oli tegemata jäetud või ei valitud hanke korraldamiseks sobivaimat menetlust.
2004. aastasse jäi ka poilaeva EVA-316 ümberehituse tellimine, mille eesmärgiks oli laevale õlitõrje, jäämurde ja tuletõrje funktsiooni lisamine. Ümberehituse maksumuseks kujunes 138 miljonit krooni. Kui ümberehituse maksumust oleks kohe alguses õigesti hinnatud ja selleks eraldatud vajalik raha, siis olnuks riigil võimalus võtta tööde tegemiseks vastu 30 miljonit krooni odavam pakkumine. Ka sisaldas laeva ümberehituse leping mitmeid riigile ebasoodsaid tingimusi: töövõtjale lubati ettemakseid tavapärasest parematel tingimustel, samuti võttis riik põhjendamatult enda kanda osa töövõtja riskidest. Algselt kavandatuga võrreldes on muutunud ka laev ise: hanke käigus tehtud muudatuse tõttu vähenes laeva suutlikkus abistada rasketes jääoludes teisi laevu.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
26.04.2006 00:00
-
Viimane muudatus:
18.09.2015 14:11
-
Viimane ülevaatus:
18.09.2015 14:11