TALLINN, 8. mai 2006 - Riigikontrolli audit näitab, et Eesti pole ligilähedaseltki suutnud saavutada endale seatud ambitsioonikat eesmärki, mille järgi pidi biokütuste (biodiislikütus, bioetanool) osakaal moodustama kogu müüdavast kütusest transpordi vallas 2005. aasta lõpuks 2 protsenti. Mullu ei müünud biokütust ükski tanklakett.

Pole ka selge, kas ning kuidas täidetakse 2010. aastaks seatud eesmärk saavutada biokütuste 5,75-protsendine osakaal sõidukikütustes. Biokütuste osakaalu suurendamine on Euroopa Liidu prioriteet, sest lisaks majanduslikele ja keskkonnakaitselistele mõjudele suurendab uue kütuseliigi lisandumine varustuskindlust.

Riigikontroll leiab äsja parlamendile saadetud auditi aruandes, et läbikukkumise peamiseks põhjuseks võib pidada oluliste otsuste tegemist ilma riigi vajaduste, ettevõtjate soovide ja võimaluste põhjalikuma analüüsimiseta. Puudub selgus, kas Eesti tingimustes on kasutamiseks sobivaim rapsist toodetav biodiislikütus, muudest põllukultuuridest valmistatav bioetanool vm. Siiani pole analüüsi selle kohta, millist mõju avaldab sõidukimootoritele biolisandi erineva osakaaluga diislikütuse kasutamine, arvestades Eesti kliimatingimusi, sõidukite vanust jm.

Valitsusel polnud tegelikult ka vajadust määrata eesmärgiks 2 protsenti, tegu oli üksnes Euroopa Liidu soovitusliku määraga ja näiteks Taani seadis eesmärgiks 0 protsenti ning Soome 0,1 protsenti.

Otsustamata oli ja on ka vastutuse küsimus. Ükski ministeerium (ei majandus- ja kommunikatsiooni-, keskkonna- ega põllumajandusministeerium) ei soovinud seatud eesmärgi saavutamise eest vastutust võtta. Pigem põhjendati, miks just see ministeerium ei peaks protsessi juhtima.

Selgete eesmärkide puudumine ja muud nõrgad asjaolud riigipoolses juhtimises peegeldusid riigi olulisemas rapsiga seotud projektis AS Werol Tehased. Tehase tegevust iseloomustas agressiivsus turu laiendamisel ja seejuures suurte riskide võtmine, kusjuures selge prioriteet kasumi teenimiseks puudus. Põllumajandusministeeriumi seisukohad AS Werol Tehase laienemisplaanide osas olid vastuolulised.

2004/2005. a majandusaastal varus AS Werol Tehased toorainet kaks korda enam, kui isegi maksimaalse tootmisvõimsuse puhul oleks suudetud ära kasutada. Mitmetes lepingutes ületas rapsiseemne eest maksta lubatud tasu maailmaturu hindu. Ülevarutud seemne töötlemisest ja edasimüügist loodetud tulu ei saadud ja 2004/2005. a majandusaasta lõpetati 42 miljoni kroonise kahjumiga. Riigikontroll näeb tekkinud olukorras vastutust eelkõige Weroli nõukogul, kes tehase laiendamise arendusprojektide üle ei otsustanud ega ohjanud juhatuse omavolilist tegevust.

Lisainfo

Riigikontroll auditeeris riigiasutuste tegevust biokütuste osakaalu suurendamisel sõidukikütustes, biokütuste kohaliku tootmise soodustamisel ja biodiislikütuse tootmiseks vajaliku rapsi kasvatamisel. Transpordis kasutatavad biokütused on peamiselt biomassist toodetud vedel- ja gaaskütused, sh biodiislikütus ja bioetanool. Audit hõlmas perioodi 2004-2005, osaliselt on kasutatud ka varasemate perioodide andmeid.

Raps on omandanud olulise koha põllumajanduses ja ka tööstuses. Viimastel aastatel on rapsi kasvatatud ligikaudu kümnendikul kogu haritavast maast. Tänini on rapsiseemnest toodetud peamiselt toiduõli ja loomasöödaks sobivat õlikooki, toorõli on ka eksporditud. Peamiseks rapsitöötlejaks on seni olnud AS Werol Tehased, mille peaaegu kõik aktsiad kuuluvad riigile.

Riigikogu on andnud valitsusele ülesande rakendada vajalikud abinõud, et suurendada oluliselt biokütuste kasutamist Eestis. Saavutada soovitavad eesmärgid tulenevad 2004. aasta detsembris heaks kiidetud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisest riiklikust arengukavast ning 2005. aasta oktoobris heaks kiidetud keskkonnastrateegiast.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

• Postitatud: 08.05.2006 00:00
• Viimane muudatus: 18.09.2015 14:07
• Viimane ülevaatus: 18.09.2015 14:07