TALLINN, 5. juuli 2006 - Riigikontroll loodab, et valitsus töötab kiiresti välja efektiivse lahenduse, kuidas eos ära hoida kohalike omavalitsuste makseraskustesse sattumist, nagu on juhtunud Ida-Virumaal Sonda vallaga, kuidas toimida omavalitsustega, kes on finantsraskustes, ning kuidas peaks üldse toimima järelevalve omavalitsuse finantsolukorra üle.

Omavalitsuse maksjõulisuse probleemidega tegelemise vajadusele viitab äsja parlamendile saadetud Riigikontrolli audit, mis käsitleb Euroopa Liidu finantseeritud keskkonnaprojekti HASCO Sonda vallas Ida-Virumaal. (Abiprojekti täpne nimetus on "Põlevkivi poolkoksi käitlemine mullaparendajaks, mullaparendaja kasutamine läga stabiliseerimiseks ja kahjustatud pinnaste taastamiseks peamiselt hübriidhaavaga metsastades".)

Euroopa Komisjon nõuab mitmesuguste rikkumiste tõttu vallalt projektiks antud ligi 8 miljonit krooni tagasi, samuti tuleb tagasi maksta Keskkonnainvesteeringute Keskuselt võetud laen, mis on ligi 4 miljonit krooni. Projekti ebaõnnestumine on viinud olukorrani, kus abiprojektiga võetud kohustused - 11,7 miljonit krooni - moodustavad enamiku Sonda valla aastaeelarvest, mistõttu on ebatõenäoline, et vald on võimeline ise raha tagasi maksma. Tänase seisuga ei ole vald 11,7 miljoni krooni tagasimaksmist alustanud. Projektiraha kasutamise uurimist on alustanud Ida Politseiprefektuur.

HASCO projekti eesmärgiks oli uudset tehnoloogiat kasutades segada põlevkivituhka (poolkoksi) ja põllumajanduslikku läga ning seeläbi vähendada nende keskkonnaohtlikku mõju, rekultiveerida Ida-Virumaal mahajäetud kaevanduse karjäärid hübriidpuude istutamisega ning kasutada hiljem laialdasemalt katseprojektist saadud oskusteavet. Projekti plaani järgi oli projekti kogumaksumuseks 55,5 miljonit krooni, millest 19,9 miljonit pidi andma Euroopa Komisjon ning 35,7 miljonit pidi tulema omafinantseeringuna abisaajalt ja partneritelt.

Komisjon ja Sonda vallavalitsus sõlmisid 2. augustil 2002 lepingu projekti elluviimise kohta. Lepingus sätestati rahalise toetuse summa, rahastamiskord ja kontroll. Eraldi toodi lepingus välja, et projekti rakendamise eest vastutab Sonda vald.

Euroopa Komisjoni heakskiidetud projekti kohaselt oli projekti kestuseks 35 kuud ehk 01.02.2002-31.12.2004, abisaajaks Sonda vald ja projekti partneriteks kaheksa ettevõtet. Üks partneritest, Soome päritolu ettevõte, kes oli projekti kohaselt suurim komisjoni finantseeringu saaja, tõmbus 2003. aasta suvel projektist tagasi. Põhjusena tõi partner, et arvestades viimase kuue kuu sündmusi, peavad nad võimatuks jätkata koostööd abisaajaga ning lisasid, et omades kogemusi mitmes taolises projektis, ei saa nad aktsepteerida tegevusi, mida projekti nime all tehakse.

Projekti elluviimise alustamiseks laekus Euroopa Komisjonilt 505 994 eurot (7,9 miljonit krooni), mis jäi ühtlasi ka ainsaks komisjoni makseks vallale. Lisaks sellele summale taotles Sonda vald Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 3,8 miljonit krooni laenu sildfinantseerimiseks (valla omafinantseeringu lühiajaliseks katmiseks). Keskkonnainvesteeringute Keskus rahuldas valla taotluse.

Projekti teostamise ajal olid Sonda vallas järgmised vallavanemad: Peedu Erm kuni 18. detsembrini 2002, Ivo Teder 18. detsembrist 2002 kuni 30. augustini 2004 ja Andrea Eiche alates 30. augustist 2004.

Euroopa Komisjon lõpetas HASCO projekti 23. veebruaril 2005 põhjusel, et valla esitatud aruanded ega komisjoni esindajate visiit 2004. aasta novembris pole võimaldanud hinnata, milliste tulemusteni on projekti elluviimisel jõutud. Euroopa Komisjon esitas rohkem kui aasta tagasi raha tagasimaksmise nõude ja seni, kuni raha pole tagasi makstud, arvestatakse summalt intressi 5,5% aastas.

Enne raha tagasimaksmise nõude saatmist oli komisjon korduvalt hoiatanud, et kui vald ei esita korrektseid aruandeid raha kasutamise kohta, küsitakse raha tagasi. Lisaks tagasimaksekohustusele Euroopa Komisjoni ees tuleb vallal tagastada Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadud laen, kuna projekt, mille tarvis sildfinantseerimist anti, ebaõnnestus.

Riigikontroll leiab, et Euroopa Komisjoni nõudmised olid põhjendatud, sest Sonda vald oli rikkunud Euroopa Komisjoni kehtestatud abisaamise reegleid: ei esitanud nõuetekohaseid aruandeid; ei vältinud huvide konflikti tekkimist; ei sõlminud nõuetekohaseid lepinguid partneritega; ei säilitanud projekti elluviimist tõendavat dokumentatsiooni.

Analüüsinud HASCO projekti materjale, mis Riigikontrollile esitati, ning antud selgitusi, peab nentima, et sündmuste kronoloogiat ja tehingute sisu tagantjärele hinnata oli puuduliku dokumentatsiooni tõttu raske ning mitmel juhul võimatu. Nii vald kui ka partnerid võisid projekti käigus teha kavatsetud töid, kuid milliseid töid ja kui suures mahus täpselt, on puuduliku dokumenteerimise tõttu Riigikontrollil raske tagantjärele hinnata. Riigikontroll ei sea kahtluse alla projekti olulisust ega eesmärke. Samas pidanuks aga abisaaja ehk Sonda vald arvestama, et välisabist finantseeritavate projektide korral tuleb järgida abiandja kehtestatud reegleid. Abisaajal tuleb algusest peale oma töö vastavalt korraldada, sh ka tegevuste dokumenteerimine, aruandlus jne.

2004. aasta suvel saadetud kirjas juhtis Euroopa Komisjon tähelepanu sõltumatuse probleemile ning huvide konfliktile seoses projektis olulist koordineerivat rolli täitnud isikuga, kes oli seotud projekti mitme partnerettevõttega, olles neist ühes ka ainuosanik. Kuigi Euroopa Komisjon juhtis abisaaja tähelepanu mitmel juhul huvide konfliktile, ei võtnud vald probleemi lahendamiseks midagi ette. Analüüsinud HASCO projektiga seotud isikute majanduslikke huvisid, leidis Riigikontroll, et lisaks esines huvide konflikt ka ühe vallavolikogu liikme puhul.

Riigikontroll nendib ka, et projektis omafinantseeringuga osalevate äriühingute rahaline seis ei olnud piisavalt hea, et olla veendunud, kas nad on suutelised võetud kohustusi täitma. Valla audiitor on oma raportis näiteks juhtinud tähelepanu ühe partneri maksuvõlale. Riigikontroll on arvamusel, et enne äriühingute kaasamist mahukatesse projektidesse tuleb põhjalikult analüüsida nende rahalist võimekust ülesandeid täita.
HASCO projekti raames oli vald sõlminud mitmeid tööettevõtulepinguid, mille sisust ei selgunud, mille eest tasu täpselt maksti ja mida makstud raha eest saadi.

Riigikontroll leiab, et Sonda vallavolikogu järelevalve vallavalitsuse tegevuse üle ei olnud piisav, sest volikogu ei pööranud piisavalt tähelepanu projekti elluviimisele ja valla audiitori koostatud märgukirjas toodud probleemidele.

Euroopa Komisjonile esitas vald kokku nõutud üheksast aruandest vaid kolm. Viimane, detsembris 2004. esitatud aruanne, milles vald väitis, et enamik projekti eesmärkidest on täidetud, oli puudulik. Aruandes toodud projekti tulemused ei olnud tõendatud algdokumentidega; aruandes kajastati kulusid, mida polnud tehtud või mille kohta puudusid algdokumendid.

Riigikontroll võrdles talle esitatud kuludokumente Euroopa Komisjonile 17. detsembril 2004 esitatud kuluaruandega ja kinnitatud projektiga. Kontrolli tulemusena selgus, et tehtud kulud ei vastanud alati projektis kavandatule või projektis osaleja ülesannetele; kulude tegemisel ei olnud kinni peetud etteantud piirsummadest; aruandes näidati osaliselt kulusid, mida pole tehtud; näidatud kulud ei vastanud alati kuludokumentidel olevatele summadele; kuludokumentidel kirjas olev ei haakunud kõigil juhtudel aruandes toodud kulutuste sisuga. Audiitorite arvates jäi osa kuludokumente saamata seetõttu, et dokumente ei säilitatud nõuetekohaselt või pole neid olnudki.

Riigikontroll ei ole kindel, et vald esitas Riigikontrollile kõik materjalid, mis projekti partnerid vallale andsid, sest partnerid väitsid mitmel juhul, et nad on Riigikontrolli küsitud materjalid projekti käigus vallale juba esitanud. Samuti puudub Riigikontrollil kindlus, et kõik partnerid on esitanud Riigikontrollile kogu projektiga seotud informatsiooni.

Riigikontrolli auditi ajendiks oli Sonda praeguse vallavanema Andrea Eiche pöördumine, kus ta palus, et Riigikontroll auditeeriks abiraha tagasimakse asjaolusid. Kuna Euroopa Komisjoni raha tagasinõudmise otsus oli auditi alustamise ajal teada, sai Riigikontrolli vaid tagantjärele konstateerida projekti korraldamisel tuvastatud puudusi. Samas loodab Riigikontroll, et tehtud järeldustest on kasu teistel Euroopa Liidu abiraha taotlejatel.

Lähtuvalt Riigikontrolli seadusest kontrollib Riigikontroll riigi ja kohalike omavalitsuste vahendusel eraldatud Euroopa Liidu raha kasutamist ja sellise rahaga seoses Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmist. Euroopa Liidu raha lõppkasutajate ja Euroopa Liidu ees kohustusi omavate isikute suhtes on Riigikontrollil õigus teha menetlustoiminguid, et selgitada Euroopa Liidu raha saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning raha kasutamise ja kohustuste täitmise õiguspärasust.

Oma vastuses Riigikontrolli aruande eelnõule nõustus Sonda vallavanem Riigikontrolli soovitustega. Rahandusminister lubas oma vastuses, et esitab kohalike omavalitsuste finantsjuhtimist ja maksejõuetuse lahendamist käsitlevad seaduseelnõud valitsusele käesoleva aasta 1. oktoobriks. Keskkonnaminister nimetas Riigikontrolli tööd HASCO projektiga seonduva selgitamisel väga sisutihedaks ning leidis, et aruandes toodud tähelepanekuid on võimalik arvestada ka edaspidiselt struktuurifondide vahendite kasutamise protseduuride uuendamisel ja väljatöötamisel.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

• Postitatud: 05.07.2006 00:00
• Viimane muudatus: 18.09.2015 14:05
• Viimane ülevaatus: 18.09.2015 14:05