TALLINN, 20. november 2006 - Riigikontroll on sügavalt mures olukorra pärast, kus riigi võimalused saada kätte kaks miljardit krooni järelmaksu maareformi käigus erastatud maade eest on piiratud, võlgade pikaajaline haldamine kulukas ja praktikas probleemne.

Maareformi käigus erastati maid kuni viiekümneaastase järelmaksuperioodi ja madala intressiga, mida arvestatakse aastas tasumisele kuuluvalt summalt, mitte tasuda jäänud summalt tervikuna.
Riigikontrolli audit näitas, et samu soodustusi, mis riik nägi ette maade esmaostjatele, kasutavad edasi ka need, kellele algne ostja on maa edasi müünud. Seega - selle asemel, et nõuda erastatud maade uutelt ostjatelt väljaostuvõla kohest tasumist, annab riik ka neile maksumaksja arvelt ülisoodsa kingituse - võimaluse jätkata maa eest tasumist järelmaksuga kuni viiskümmend aastat.

"Erastamisel antud soodustuste eesmärk oli aidata kaasa maa eraomandi tekkele olukorras, kus pangalaenude saamine oli keeruline. Käesolevaks ajaks on maa turuhind üldjuhul kasvanud ja panglaenu on suhteliselt hõlbus saada, seega ei paista erastatud maade järgmistele ostjatele soodustuste ülekandmine olevat põhjendatud," selgitas Riigikontrolli auditijuht Õie Soovik. "Sisuliselt antakse erastatud maa edasimüümisel maksumaksja raha arvel järgmistele ostjatele laenu, seda ilma igasuguse mõistliku põhjenduseta. Maareformi seadusest ei tule piisavalt selgelt välja, kas maavanemal on õigus keelduda järelmaksukohustuse ülekandmisest uuele omanikule, mistõttu maavanemad pigem lubavad soodustuse ülekandmist."

Riigikontroll analüüsis maavalitsuste infotehnoloogilisi lahendusi ja leidis, et korras ei ole ka väljaostuvõlgade haldamine, sest maavalitsuse infotehnoloogilised andmebaasid ei toeta võlgade tasumise kontrolli ega sissenõudmise õigeaegset korraldamist. Võlgniku pankroti korral on oht, et riigil jääb erastatud maa eest raha saamata.

Varasemate auditite käigus on Riigikontroll täheldanud probleeme nii maavalitsuste raamatupidamises maa järelmaksude arvestuse pidamisel kui ka maksete graafikujärgse laekumise kindlustamisel.
2003. aastal lõpetas Riigikontroll auditi "Riigimaa järelmaksuga erastamise riskid", mille tulemusena tehti ettepanekud rahandusministrile ja keskkonnaministrile. Möödunud kolme aasta jooksul ei ole suurt osa esile toodud olulistest probleemidest lahendatud, mh ei ole Riigikontrollile teadaolevalt tõsiselt kaalutud erastamise võlanõuete müüki.

Äsja lõppenud auditi eesmärk oli hinnata erastatud maade eest järelmaksu tasumise arvestust ja abinõusid, mida rakendatakse tasumisele kuuluvate summade laekumise kindlustamiseks. Hinnangu andmiseks võeti valimisse viis maavalitsust. Lepingutingimuste analüüsiks moodustati valim maa ostu-müügi-, asjaõigus- ning hüpoteegi seadmise lepingutest.

2004. aasta lõpu seisuga oli maavalitsuste raamatupidamises kajastatud maa järelmaksunõudeid summas 2,2 miljardit krooni, neist 64,3 miljonit ebatõenäoliselt lakuvate nõuetena. 2005. aasta lõpuks ulatus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete summa juba 109,3 miljoni kroonini. Maa järelmaksunõuete täitmisest laekus 2004. aastal 386,7 miljonit ja 2005. aastal 404,3 miljonit krooni.

Riigikontroll on seisukohal, et probleem pole kitsalt tehnilise lahenduse leidmises, korrastamist vajab maa järelmaksunõuete haldamisega seonduv tervikuna. Seega pole otstarbekas säilitada ja süvendada vastutuse jagunemist erinevate ministrite vahel. Erimeelsused seoses vastutuse jaotusega siseministri, regionaalministri, keskkonnaministri ja rahandusministri vahel vajavad kiiret ja selget lahendust.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

• Postitatud: 20.11.2006 00:00
• Viimane muudatus: 18.09.2015 13:51
• Viimane ülevaatus: 18.09.2015 13:51