TALLINN, 23. november 2005 - Riigikontrolli hinnangul ei ole põllumajandusministeeriumi tegevus riigi ehitiste ja maa haldamise korraldamisel olnud piisavalt eesmärgistatud ja süsteemne ning ministeerium peaks intensiivistama jõupingutusi riigile kahjulike lepingute muutmiseks või lõpetamiseks.
Vara on antud kasutada riigile kahjulikel tingimustel. Riigikontroll on varasemates auditites korduvalt juhtinud tähelepanu Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas riigile kahjulikel tingimustel sõlmitud rendilepingutele ning ministeerium on alati lubanud olukorda parandada. Sellele vaatamata ilmnesid ka äsjase auditi käigus analoogsed puudused.
Enamasti on vara kasutusse antud keskmisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, järgimata riigivaraseaduses sätestatud nõuet taotleda riigivaratehingutest riigile võimalikult palju tulu.
Riigikontroll on korduvalt juhtinud ministeeriumi tähelepanu riigivara põhjendamatult madala tasu eest kasutusse andmisele, kuid ministeerium on väga visa muutma sõlmitud rendilepinguid. Mitmetes lepingutes on sätteid, mis piiravad oluliselt lepingute riigile soodsamaks muutmise võimalusi.
Põllumajandusministeerium on astunud samme riigile ebasoodsate rendilepingute muutmiseks, kuid samas on sõlmitud ka uusi riigile ebasoodsaid lepinguid. Näiteks anti 2004. aastal OÜ-le Hiiumaa Agro rendile 557,5 hektarit maad tasu eest, mis on mitmeid kordi väiksem kui rentniku võimalik tulu sellel maal oleva metsa raiest.
Mõnest riigivara kasutada andmise kokkuleppest ei olnud ministeerium üldse teadlik. Näiteks oli Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus andnud äriühingule 168,7 hektarit riigimaad tasuta kasutada, kuigi riigivaraseaduse järgi on äriühinguile vara tasuta kasutusse andmine keelatud.
Ministeeriumil puudus ülevaade rentnike sõlmitud allrendilepingutest ja nende tingimustest. Mitmed rentnikud on rendile võetud vara andnud allrendile oluliselt suurema tasu eest, kui nad ise rendile andjale maksavad. Nii näiteks saab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oma allrentnikelt renti ca 70 kr/m2, makstes ise Põllumajandusministeeriumile 40 kr/m2. Eesti Piimaliit saab paljude allrentnike käest 100 kr/m2, makstes ise põllumajandusministeeriumile 40 kr/m2. Riigikontrollile väideti ministeeriumis, et sellistest asjaoludest ei olnud ministeerium teadlik.
Riigikontroll on seisukohal, et allrendist laekunud tulusid peaksid mittetulundusühingud kasutama üksnes renditud pinna parendamiseks ning et allrent ei tohiks olla lisatulu teenimise allikaks. Rendilepingutes fikseeritud rendisummast oluliselt kõrgema allrendi küsimine tõendab, et ministeerium oleks saanud küsida põhirentnikult kõrgemat renti.
Ministeerium pole ka suutnud tagada, et riigivara registri andmed valitsemisala riigivara kohta oleksid täpsed – paljude objektide osas olid riigivara registri ja ministeeriumi valitsemisala asutuste andmed erinevad. Allasutustel on mõnest lepingust ministeeriumile teatamine aega võtnud neli või isegi enam aastat. Mõned kinnisvara kasutusse andmise juhud on üldse riigivara registris kajastamata.
Põllumajandusministeeriumil ei ole valitsemisala hõlmavat kinnisvara haldamise tegevuskava. Ei ole ka välja selgitatud, milline osa praegu kasutusse antud riigivarast ning milliseid eesmärke silmas pidades on edaspidi vajalik.
Põllumajandusminister nõustus Riigikontrolli ettepanekutega. Põllumajandusminister märgib vastuses, et ministeerium on asunud likvideerima välja toodud puudusi. Ministri kinnituse kohaselt on praeguseks kõik riigivaraga seotud rendi- ja üürilepingud registreeritud riigivara registris ning lepingute läbivaatamist ja korrastamist jätkatakse. Ministeeriumi riigivara haldamise büroo on alustanud valitsemisala asutuste valduses oleva riigivara ülevaatust, mille käigus tehakse kindlaks vara seisukord ja kasutuse otstarve. Ministeerium on kavandanud 2006. a võõrandada enamiku kontrolliaruandes välja toodud rendi- ja üürilepingutega koormatud tervikvaradest.
Riigikontroll auditeeris Põllumajandusministeeriumi tegevust tema valitsemisalas oleva kinnisvara haldamisel, keskendudes eelkõige põhitegevuseks mittevajaliku vara kasutamisele. Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on ca 250 erineva otstarbega ehitist ja ca 6600 ha riigimaad. Vara on antud kasutusse 101 rendilepingu alusel.
Näited:
Ehitiste ja maa kasutamise eest ei küsita turuhinda
Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas sõlmitud rendilepingute analüüsimisel selgus, et üüri- ja renditasud erinesid oluliselt keskmisest turuhinnast, olles kordades väiksemad.
- Helju Jürmanni Õmblusateljeele on üüritud 1999. a mitteeluruumi rendilepingu alusel 72,5 m2 keldrikorrust ministeeriumi administratiivhoones Tallinna vanalinnas. Üürnik tasus 2004. a üüri kuus 5 kr/m2. Selle piirkonna keskmine rendihind on vähemalt paarkümmend korda kõrgem. Sellele lepingule on Riigikontroll korduvalt ministeeriumi tähelepanu juhtinud. Ministeerium on põhjendanud madalat rendihinda ruumide mitterahuldava seisukorraga (niiskus, ventilatsiooni puudumine jms). Kuid vaatamata sellele et rentnikult laekuv üürisumma oli väga väike, oli rendile andja varasemates lepingutes võtnud endale ise kohustuse teha kasutusse antud ruumides sanitaarremont. Ministeerium ei ole remonti teinud, kuid ruumide parendamise kohustust ei ole ka rentnikule pandud, kuigi üürisumma väiksust arvestades oleks see õigustatud. Rentnikuga on 2005. a saavutatud kokkulepe, et ta vabastab pinna mõistliku etteütlemisaja järel, kui alustatakse remonditöid ruumide kasutuselevõtuks ministeeriumi tarbeks.
- OÜga Miku-Manni 1999. a sõlmitud rendilepingu alusel on Tallinnas Lai tn 39 rendile antud 139 m2 ruume koos köögiinventariga maksumuses 763 045 kr. Kasutuses oleva vara eest maksab äriühing 7500 kr kuus. Äriühing kasutab tasuta ministeeriumi ostetud sööklamööblit. Selle lepingu riigile kahjulikele tingimustele on Riigikontroll oma varasemates auditites korduvalt tähelepanu juhtinud.
- OÜ-le Maaelu Arengu Keskus (asukohaga Tartus) rendib ministeerium hotell-kontor-elamut pinnaga kokku 3008 m2 tasumääraga 17 kr/m2, mis jääb viis korda alla piirkonna keskmisele. Leping kehtib 2018. aastani. Ministeerium on selgitanud, et pärast kinnistuna vormistamist ja korteriomandi seadmist vaadatakse leping üle ning kehtestatakse uus üür.
- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tasub 2004. aastal sõlmitud rendilepingu alusel 686 m2 hoone kasutamise eest 12 kr/m2. Eesti Piimaliidule renditi pinda veelgi soodsamalt: 1215 m2 eest tasus ta 7900 kr, s.o 7 kr/m2. Alates 2005. aastast tõsteti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt ja Eesti Piimaliidult küsitavat renditasu 40 kr/m2, kuid ka uus renditasu jääb piirkonna keskmisele turuhinnale 3–4 korda alla. Põllumajandusvaldkonna mittetulundusühingutelt keskmisest turuhinnast madalama rendi küsimine tähendab sisuliselt nende toetamist.
- ASiga Tartu Agro 2000. a sõlmitud lepingu kohaselt anti rendile riigimaad 3089 ha, mille eest küsiti renditasu 10 000 krooni aastas. Lepingus on märgitud, et lisaks renditasu ja maamaksu tasumisele kannab rentnik kõik lepingu eseme korrashoiu ja parendamisega seotud kulutused, sh investeerib vähemalt 400 000 krooni aastas maaparandussüsteemide uuendamisse, teeb kulutusi taimekaitsele vähemalt 800 000 krooni, mineraalväetistele vähemalt 1,8 mln krooni, orgaanilistele väetistele 1,3 mln krooni, maade lupjamisele 20 000 krooni jm. Ministeerium põhjendab rentnikule määratud sümboolset renditasu (2004. aastal 3 kr/ha aastas) nimetatud kohustusega.
Riigikontroll leiab, et ASiga Tartu Agro sõlmitud rendilepingus renditasu sidumine rentniku tavalise majandustegevusega ei ole mõistetav ega veena, et riik saab tehingust tulu. Lepingus sätestatud rentniku kohustustest ei olnud ükski selline, mille tulemusel maa väärtus oluliselt või püsivalt oleks suurenenud, s.o mida saaks käsitleda kinnisasja parendamisena. Kasutusvalduses olevat asja peab rentnik niikuinii omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks ka vajalikke parendusi tegema. Riigikontroll märgib, et maaparandussüsteemide hooldamiseks ja uuendamiseks, samuti maade lupjamiseks on äriühingul olnud võimalik taotleda riiklikke toetusi. Alates 2005. a tõsteti renditasu 80 000 kroonini aastas.
- Hiiumaal asuvat maatulundusmaad suurusega 557,5 ha rentis enne 2004. aastat AS Promineks (endine nimetus AS Lacto). Maarendileping lõpetati 19.02.2004. a poolte kokkuleppel ja ASi Promineks pankrotitoimkonna otsuse alusel. Põllumajandusliku maa kasutamiseks sõlmis ministeerium samal päeval rendilepingu OÜga Hiiumaa Agro (tähtajaga kuni 2023. a), kes oli ASi Promineks allrentnik. Maa maksumuseks on lepingus märgitud 908 100 kr. Koos maaga on rendile antud maaparandusrajatised soetusmaksumusega 210 135 kr. Rentnikul on lubatud teha maatulundusmaa koosseisus olevas metsas tasuta raiet (metsamajandamise kava kohaselt ligikaudu 500 tihumeetrit aastas), millest saadav tulu jääb rentnikule.
Rentnik tasub kasutatava vara eest 9500 kr renti aastas (17 kr/ha) ning maksab maamaksu. Saadav renditulu on väike. Ainuüksi rentniku saadav tulu metsaraiest (hinnanguliselt võib see aastas olla 125 000 krooni) on kordi suurem.
Riigikontroll leiab, et ministeerium rikkus selle tehinguga riigivara kasutusse andmise korda. Lepingu lõpetamisel ASiga Promineks oleks tulnud see anda rendile avaliku enampakkumise teel või hoopis võõrandada. Ministeeriumi selgitusel nimetatud lepingut 2004. aastal üksnes uuendati, kuna riigivara kasutusse andmise korra järgi võib lepingut nõuetekohaselt täitnud kasutaja kasuks uuendada. Riigikontroll leiab, et antud juhul ei saa rääkida lepingu uuendamisest, sest lepingule anti uus sisu ja muutus maakasutaja (maakasutaja pankrotistus ning allrentnik ei oleks tohtinud automaatselt asuda tema asemele). Et leidunuks ka teisi pakkujaid, selgub ministeeriumile esitatud taotlustest: näiteks OÜ Ari Kaup oli nõus pidama läbirääkimisi ministeeriumiga maa rendihinna suurendamise üle.
Tehingu OÜga Hiiumaa Agro kiitis heaks toonane põllumajandusminister Tiit Tammsaar, põhjendades oma kirjas ASi Promineks pankrotihaldurile, et OÜ Hiiumaa Agro on ainuke tunnustatud tõufarm Hiiumaal.
Riigikontroll ei pea ülal nimetatud lepingut mõistlikuks, sest riik on selle lepinguga sidunud end ebasoodsate tingimustega. Praegu ei ole võimalik riigil tulusalt seda maad võõrandada, sest lepingu kohaselt on kinnistusraamatusse tehtud märge, mis tagab maa omaniku vahetumisel osaühingule maa kasutamise lepingust tulenevatel tingimustel 20 aasta jooksul.
Riigikontroll on korduvalt juhtinud ministeeriumi tähelepanu riigivara põhjendamatult madala tasu eest kasutusse andmisele, kuid ministeerium on väga visa muutma sõlmitud rendilepinguid. Mitmetes lepingutes on sätteid, mis piiravad oluliselt lepingute riigile soodsamaks muutmise võimalusi.
Näited:Riigimaad on antud tasuta kasutusse
Näiteks andis Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus alates 2001. aastast 168,7 ha tema valduses olevast maast OÜ-le Aravete Agro tasuta kasutusse, vormistades tehingud 02.05.2000. a sõlmitud koostöölepingu lisana aasta kaupa. Koostöölepingu alusel on õppekeskus andnud OÜ-le Aravete Agro vastutavale hoiule muud riigivara (põllumajandustehnika) lepingus fikseeritud tarbimisväärtusega 231 600 krooni.
Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse selgituste kohaselt ei olnud nimetatud vara asutuse põhitegevuseks vajalik ning maa anti kasutusse selle põllumajandusliku väärtuse säilitamiseks. Sama lepingu kohaselt on Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus võtnud endale kohustuse osutada omahinnaga teenuseid OÜ-le Aravete Agro.
Ehkki osapooled nimetavad lepingut koostöölepinguks, ei muutu sellest tehingu sisu. Riigikontroll leiab, et selle tehinguga on Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse direktor jämedalt rikkunud riigivaraseaduse § 18, mis keelab riigivara anda tasuta kasutusse äriühingutele. Ei ole põhjendatud, et maa kasutusse andmiseks ei korraldatud avalikku konkurssi. Ligikaudse hinnangu kohaselt võinuks riik ainuüksi 2004. aastal selle maa kasutada andmisest taotleda tulu summas 30 000 krooni.
Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse direktor on auditi käigus Riigikontrollile teatanud, et ta peab nimetatud lepingut lõpetatuks alates 01.10.2005.
Taustainfo:
Ministeeriumi valitsemisalas oli riigivara registri andmetel kokku
-
Postitatud:
23.11.2005 00:00
-
Viimane muudatus:
22.09.2015 07:52
-
Viimane ülevaatus:
22.09.2015 07:52