TALLINN, 18. august 2005 - Riigikontroll leiab parlamendile saadetud aruandes, et riik ei tea, milliseid kultuuriväärtuseid muuseumikogud sisaldavad, pole ka ühtset kogumispoliitikat. On muuseume, kus viimased põhjalikud inventuurid toimusid 20–30 või isegi rohkem kui 50 aastat tagasi ja seetõttu pole teada, kas kõik museaalid on alles ning säilinud.

Riigikontroll leiab, et kuna Eestis muuseumide ühtset kogumispoliitikat ei ole, kogutakse kõike, mida hinnatakse kultuuriväärtuslikuks. Praegu puudub muuseumidel ülevaade ka kõigi teiste muuseumide kogudest. Nii on kõikidel muuseumidel põhikogudes hulk sarnaseid asju, mille säilitamiseks on vaja hoiunõuetele vastavaid ruume. Audi­tee­ritud muuseumides toodi aga mitmel juhul välja probleem, et muuseumidesse on aasta­kümne­tega kogunenud asju, mida pole mõtet säilitada.

Riigil puudub ka täpne ülevaade kõigist muuseumikogudest. Osas muuseumides on viimased põhjalikud inventuurid toimunud 20–30 aastat tagasi. Näiteks Eesti Rahva Muuseumis on viimane põhjalik inventuur tehtud seitse aastat pärast Teise maailmasõja lõppu, 1952. aastal. Seetõttu ei saa kindel olla, et kõik kogutud museaalid (kultuuri­väärtusega asjad) on muuseumides alles ning säilinud.

Näiteks Tartumaa Muuseumis korraldati 2001. aastal seoses direktori vahe­tu­misega muuseumi kogude inventuurid. Inventuuride käigus selgus, et alates 1959. aastast polnud inventuure tehtud ja muuseumi vara polnud eeskirjade järgi arvele võetud. Olemasolevate dokumentide alusel tuvastati suur museaalide puudujääk, kuid kes vastutavatest töötajatest, millal ja millises osas tekitasid sellise olukorra, polnud doku­mentide põhjal võimalik välja selgitada.

Kõik muuseumid ei ole suutnud terve kogu ulatuses korraldada ka teaduslikku inventeerimist (museaalide teaduslikku kirjeldamist), mistõttu ei ole riigil põhjalikku ülevaadet, milliseid kultuuriväärtuseid muuseumikogud sisaldavad. On muuseume, kus muuseumi­kogud on teaduslikult inven­teeritud 100%, ja muuseume, kus teaduslikult inventeeritud on vaid 22% muuseumikogust.

Kultuuri­ministeerium on viimase kolme aasta jooksul muuseumide inventuuride üle järelevalvet teinud vaid ühel korral – 2003. aastal Tartu­maa Muuseumis seoses museaalide kadumisega.

Suureks probleemiks on ruumipuudus. Enam kui pooltes Riigikontrolli poolt uuritud fondihoidlates valitses ruumikitsikus ning võimalused kogude juurdekasvuks olid piiratud. On muuseume, kus osa kogust hoitakse valve­signalisatsioonita puukuuris tabaluku taga; mõni muuseum on sunnitud hoidma oma kogusid kütmata keldrites ja suvalistes laohoonetes. On ka muusume, kus museaale puhastatakse hädapärastes ruumides – tualettruumides jm, kus on olemas kraani­kauss.

Muuseumivarade säilitamistingimusi sai heaks või rahuldavaks hinnata üksnes kolmandikus vaadeldud fondihoidlatest. Hoidlates on probleeme peamiselt sobiva temperatuuri ja niiskustaseme hoidmisega. Museaalide säilimist ähvardavad ka vanadest elektrisüsteemidest ja võimalikest vee­avarii­dest tulenevad ohud. Muuseumitöötajate hinnangul säilivad museaalid praegustes hoiutingimustes kindlasti 5–10 aastat ning oluliselt halvemaks nende seisukord seejuures ei lähe. Samas ei ole aga kindlust, et praegused hoiutingimused ei lühenda museaalide eluiga, ning ei osata öelda, mis seisus on hoiunõuetele mittevastavates tingimustes hoitud museaalid on 50 aasta pärast.

Auditeeritud muuseumidest on säilitamistingimused osaliselt paranenud või paranemas Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis ja Pärnu Muuseumis seoses renoveerimise või uute hoidlate ehitamisega. Lisaks on muidugi valmimas Eesti Kunstimuuseumi uus hoone.

Suur osa muuseumide põhikogude museaale seisab hoidlates – need ei jõua näitustele ja neid ei uurita. Auditeeritud muuseumid eksponeerisid 2004. aastal oma museaalidest kokku 1,3%. Keskmuuseumides eksponeeriti kuni 1,9% museaalidest, maakonnamuuseumides ulatus eksponeeritud museaalide osakaal 2–9,3%ni.

Probleemiks on ka see, et kord juba muuseumikogusse vastu võetud museaali ei ole enam võimalik kogust välja arvata (v.a taastamatult kahjustunud, hävinud või kadunud asju) ja olemasolevaid kogusid ei saa korrastada.

Riigikontroll leiab ka, et muuseumivarade kasutamiseks ei ole suudetud luua häid eeldusi. Olemasolevate muuseumivarade kohta ei ole siiani suudetud luua toimivat infosüsteemi, mis võimaldaks informatsiooni muuseumides hoitavate kultuuriväärtuste kohta avalikkusele kättesaadavaks teha. Kuna seni kasutusel olnud kultuuri­väärtuste infosüsteem ei ole ootuspäraselt rakendunud, on alustatud uue muuseumide info­süsteemi väljatöötamist, mis peaks tulema eelmisest kasutajasõbralikum ja võimaldama Interneti kaudu juurdepääsu kõigile huvilistele. Paljud muuseumid ei suuda uurijatele museaalidega tutvu­miseks sobivaid tingimusi pakkuda.

Riigikontroll rõhutab oma aruandes, et lisaks säilitamisele kuulub muuseumide ülesannete hulka aga ka kultuurväärtuste vahendamine. Kõige rohkem külastajaid oli 2004. aastal Saaremaa muuseu­mides ja SAs Virumaa Muuseumid. Üldi­selt oli keskmuuseumide (v.a teatri- ja muusikamuuseum) külastajate arv võrreldes maakonna­muuseumidega märksa suurem.

Muuseumid on ka muuseumipedagoogiliste ja muude ürituste korraldamise aktiivsuselt küllaltki erine­vad. Enamasti muuseumid, mis korraldavad aktiivselt muuseumipedagoogilisi üritusi, korral­davad vähem muid üritusi, ja vastupidi. Samas leidub ka erandeid, näiteks SA Virumaa Muuseumid on esimeste seas nii pedagoogiliste kui ka muude ürituste arvu poolest. Muude ürituste (kontserdid, vastu­võtud vm) korraldamise poolest on aktiivsemad SA Virumaa Muu­seu­mid, Teatri- ja Muusikamuuseum ning Saaremaa Muuseum. Leidub ka muuseume, mis on küllaltki tagasihoidlikud nii õppe- kui ka muude ürituste korraldamise aktiivsuselt (nt Iisaku ja Pärnu Muuseum).


Taustainfo muuseumide kohta

Eestis on viimastel andmetel kokku 209 muuseumi, mis õigusliku seisundi järgi jagunevad järgmiselt: riigi­muuseumid (koos filiaalidega 76), avalik-õiguslike juriidiliste isikute muuseumid (5), kohalikele omavalitsustele kuuluvad muuseumid (75), eraõiguslike isikute muuseumid (53). Statistikaameti andmetel käis 2004. aastal Eesti muuseumides kokku 1,73 miljonit külastajat.

Kultuuriministeeriumi haldusalas on praegu 28 muuseumi, neis oli 2004. aasta lõpu seisuga 3,4 miljonit museaali.

Kogu riigi peale on museaalide soetamiseks ja hool­da­miseks igal aastal eraldatud umbes 2 miljonit krooni. Maakonnamuuseumidele eraldab ministeerium museaalide soeta­miseks ja hooldamiseks 40 000 krooni aastas. Keskmuuseumide puhul on museaalide soeta­miseks mõeldud summad aga erinevad, näiteks Teatri- ja Muusikamuuseumile ning Eesti Mere­muuseumile eraldati 2004. aastal 80 000 krooni, Eesti Rahva Muuseumile 135 000 krooni ja Eesti Ajaloomuuseumile 140 000 krooni. Ministeeriumi selgituste kohaselt jagatakse raha muuseumide vahel proportsionaalselt muuseumide suurusega.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

• Postitatud: 18.08.2005 00:00
• Viimane muudatus: 22.09.2015 07:59
• Viimane ülevaatus: 22.09.2015 07:59