TALLINN, 11. august 2005 - Riigikontroll ei leidnud vanemahüvitise taotlemise, määramise, maksmise ja kontrollimise korraldust auditeerides, et vanemahüvitist oleks valesti määratud, kuid tuvastas süsteemis siiski mõningaid puudusi ja tegi seetõttu ettepanekuid süsteemi täiustamiseks.
Näiteks ei välista hüvitise maksmise süsteem, et hüvitist saavad ka lastekodusse või ajutiselt varjupaika paigutatud laste vanemad. Riigikontroll leidis lastekodusid ja ühte varjupaika küsitledes ning sealt saadud andmeid vanemahüvitisteks makstud andmetega võrreldes, et hüvitise maksmist oli jätkatud ka siis, kui laps oli paigutatud lastekodusse (viiel juhul) ning varjupaika (kolmel juhul).
Enne 2005. aasta veebruari polnud hoolekandeasutustel otsest kohustust teavitada igakuiselt Sotsiaalkindlustusametit vanemliku hoolitsuseta lastest, kes on jooksval kuul püsivalt elama asunud hoolekandeasutusse. Riigikontroll soovitab sotsiaalministril edaspidi tungivalt nõuda, et hoolekandeasutused nimetatud andmed alati Sotsiaalkindlustusametile esitaksid tõhustamaks kontrolli lastekodusse paigutatud laste vanematele hüvitise maksmise osas, et vältida edaspidi hüvitise maksmist neile, kes tegelikult last ei kasvata.
Samas on siiani lahenduseta varjupaika paigutatud laste vanematele hüvitise maksmise problemaatika, sest kuigi varjupaik on mõeldud lastele ajutise lahendusena, on lapsed seal ka pikemat aega. Vanemad aga saavad samal ajal hüvitist lapse kasvatamise eest. Toetuse maksmise ühte eesmärki, milleks on töö ja pereelu ühitamine, selline skeem täita ei aita.
Riigikontroll uuris ka, kas lastekodudesse antud alla pooleteiseaastaste laste arv on viimastel aastatel muutunud. Kui viimastel aastatel on see arv olnud stabiilne, siis 2005. aasta seitsme esimese kuuga oli lastekodusse antud laste hulk juba 79 protsenti terve 2004. aasta jooksul antud hulgast. Periood on siiski liiga lühike, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi ning Riigikontrolli auditis ei ole uuritud, kas kõikide nende lastekodudesse antud laste vanemad on saanud vanemahüvitist ja kui on, siis millise perioodi vältel.
Kindlalt on aga lastekodude andmetel hüvitise lõppedes lastekodusse paigutatud kokku 14 last. Nende vanematele on pensioniametid maksnud vanemahüvitist 113 586 krooni, enamasti hüvitise määras ehk 2200 krooni kuus.
Riigikontroll nägi ka probleemi selles, et vanemahüvitise saamise perioodil ei teavita tulu teenija sellest pensioniametit, mistõttu makstakse ettenähtust rohkem hüvitist ja see tuleb hiljem tagasi nõuda. Andmed liiguvad aeglaselt ning hüvitise tagasinõudmine on problemaatiline. Ka kokkulepped hüvitise tagastamiseks, mis hüvitise saajatega sõlmitakse, on tihti liiga pika tagasimakse perioodiga. Näiteks on Tartu pensioniametis kuue otsusega määratud enammakstud vanemahüvitise tagastamise periood väga pikk ning viimane makse tuleb neil juhtudel sooritada alates 2006. aastast kuni suisa 2010. aastani. Tänane regulatsioon ei sea piiranguid tagasimaksmise kokkuleppes sätestatud ajale, mille jooksul tuleb hüvitis tagastada.
Vanemahüvitist maksab Sotsiaalkindlustusamet oma piirkondlike pensioniametite kaudu alates 2004. aasta algusest. 2004. aastal maksti vanemahüvitist kokku 441 miljonit krooni.
Hüvitise saajaks on kas vanem, lapsendaja, võõrasvanem, eestkostja või hooldaja, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane, kes kasvatab last ja ei saa mõne teise riigi samaliigilist hüvitist. Õigus hüvitisele tekib sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise lõpupäevale järgnevast päevast. Kui saajal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada hüvitist alates lapse sünnist. Vanemahüvitise seaduse eesmärk on hüvitada laste kasvatamisega saamata jäänud tulu ning toetada töö- ja pereelu ühitamist.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
11.08.2005 00:00
-
Viimane muudatus:
22.09.2015 08:01
-
Viimane ülevaatus:
22.09.2015 08:01